amalinks wokungena

Breaking News

Ababeyizisebenzi zeKamativi: Kabasinike Izindlu Esikuzo


Kamativi Mine
Kamativi Mine
Ababeyizisebenzi zenkampani ye Zimbabwe Mining Development Commission (ZMDC) emgodini we Kamativi ngesikhathi uvalwa eminyakeni engamatshumi amabili edluleyo bathi bacela inkampani ibaphe izindlu zayo abasala behlala kuzo ukuze zibe ngezabo ngaphansi kohlelo lwe Home Ownership njengalokhu ekwenze kwababeyisebenzela labo abamiswa umsebenzi asebephiwe izindlu eBindura, Alaska kanye leminye imigodi ye ZMDC eseyavalwayo.

I-Kamativi yaba ngeyakuqala emigodini ye ZMDC eyavalwa yatshiya ababesebenza behlezi bemelele ukuthi mhlawumbe kuzatholakala abangawuvula umgodi itholakale njalo imisebenzi.

Kodwa iminyaka engamatshumi amabili belindele isibenze balilahla ithemba lokuthi uzavulwa besaphila umgodi we Kamativi kanti njalo bathi bayadana ukuthi sekuleminyaka emithathu belobele iZMDC becela ukuthi baphiwe izindlu abahlala kuzo njengelifa kodwa abakatholi impendulo.

IStudio 7 ingene njalo phakathi komuzi we Kamativi idingisisa ukuthi umayelana ngani umkhosi wezindlu kanye lokuthi yona inkampani ye ZMDC ithini ngalesisikhalazo.

Lanxa sekulabanengi abantu asebehlala eKamativi ababengasebenzi emgodini ngaphambi kokuvalwa kwawo, bakhona abahlali bendawo abazalelwa lapha abangelawo amanye amakhaya abenhlanganiso ye Kamativi Early Settlers Development Organisation (KESEDO) abamele izakhamizi kunkulumo ezaqala le ZMDC ngo Mpandula ka 2009.

Phakathi kwenjongo ezinengi, linhlanganiso ithi ilwela ukuthi ababesebenza eKamativi asebehlupheka okungelinganiswe ngokuswela umsebenzi, baphiwe ilungelo lokubumba imfelandawonye yokwemba amatshe aligugu ohlobo lwe tin le tantalite atholakala ngobunengi kuleyondawo.

Ithi le yiyo yodwa indlela engaphathisa ukuze kuvuselelwe umnotho weKamativi kususwe lobuyanga osobakhele kulumuzi. Kodwa isicelo esimqoka kuwo wonke amalunga e KESEDO ngesokuthi izizalwane zeKamativi ezasala emgodini ziphiwe izindlu ezasala zihlala kuzo. UNkosikazi Isabel Banda lilunga lenhlanganiso ye KESEDO. Uchaza ukuthi izakhamizi ze Kamativi zifunani kunkampani ye ZMDC.

Uqhubeke esithi bayadaba ukuthi inkampani ye ZMDC ayikaze ibaphendule mayelana ngesicelo sezindlu lesokwemba amatshe aligugu selokhu baqala ukubhalelana layo izincwadi ngo 2009.

Uthi uzulu uyamangala ukuzwa ukuthi abasala kweminye imigodini yeZMDC eyavala ngemva kwe Kamativi kade baziphiwa izindlu sezingezabo kanti njalo bonke ababesebenza e Kamativi babehlawuliswa i Building Fund eyasebenza ukwakha izindlu.

UNkosikazi Esther Mutale laye ngomunye othi usediniwe ngokudelelwa yi ZMDC yona athi isileminyaka ingaphenduli izicelo zabo. Uthi wonke umuntu uyazifuna izindlu ngoba akusekho okunye abangakuzuza njengembadalo yokugcina lumuzi.

Uthi uzulu ubona ukungaphenduli kweZMDC njengesiboniso sokuthi linkampani ilenkethabetshabi ngoba ayifuni kuphatha izisebenzi zayo ze Kamativi njengezakweminye imigodi eyavalwayo ekwezinye izigaba zelizwe.

Ngenxa yobuyanga obubangela ukusweleka imali yokubhadala inhlawulo yendlu ekhansilini eyamadola angamatshumi amabili ($20) ngenyanga, umgcinisihlalo we Kamativi Residents Association umnumzana Timothy Mvula uthi abadabuka e Kamativi abazihluphekelayo sebekhutshwa ezindlini kungena abalemali abangaziyo ukuthi linkomponi yakhiwa ngezithukuthuku zezisebenzi hatshi inotho yomqhatshi.

Umabhalane we KESEDO umnumzana Freeman Banda usole kakhulu iZMDC esithi ibafulathele abantu be Kamativi ngoba ilandula ukuthi yazibona izincwadi abazithumela mayelana ngesicelo sezindlu. Uthi akasakwazi ukuthi sewathumela zabazingaki izincwadi zeposo kanye lezebulenjini be e-mail, kodwa abe ZMDC bathi zonke azifikanga. Uchaza okunengi.

Abanye njalo abaxoxe le Studio 7 bathi abathembi ukuthi i ZMDC ilenjongo yokubapha izindlu njengesikwenze kwabayizisebenzi zayo ezigabeni ze Mashonaland. Babalisa ukuthi inkampani le, yona yayilezindlu ezingaphezu kwamakhulu amahlanu eKamativi zitholakala emzini wezikhulu lasemzini yabanengi, yadiliza izindlu ezinengi kakhulu ekuqaleni kwabo 2 000.

Bathi okumangalisayo yikuthi kwake kwafika ugwalo olwaluvela e ZMDC lucela ukuthi balungiselele ukuphiwa izindlu abahlala kuzo kodwa lwanyamalala ngendlela eyisimanga. Kulandela lokho, aluzange luphinde luphathwe njalo lolodaba baze baluvuselela ngo 2009 sebesenza isicelo esitsha. Isiphathamandla se ZMDC umnumzana Jerry Ndlovu uthe kazi lutho ngezicelo ezivela eKamativi kodwa uzadingisisa ukuze azwisise.

Uthi inkampani ye ZMDC ayingeke ibakhethe abantu be Kamativi njalo izabapha iziindlu abahlezi kuzo zonke njengabo bonke ababeyisebenzela kwezinye izigaba zelizwe. Uthi i ZMDC ayingeke yapha loba ukulandulela umuntu imvumo yokwemba e Kamativi ngoba ukuvuselelwa kwayo kusezandleni zogatsha lwezembiwayo olwe Ministry of Mines and Mining Development.
XS
SM
MD
LG