amalinks wokungena

Breaking News

Abafuyi Bakhangelela Uhulumende Omutsha Ukubahlenga


Abafuya inkomo esiqintini seMangwe ePlumtree kanye leGwanda bathi sebekhangelele kuhulumende omutsha ukuthi aze losizo oluphuthumayo oluzahlenga imihlambi yabo esisengozini yokubulawa yindlala ngenxa yokuswela amadlelo kanye lamanzi, ngesikhathi isigaba seMandebeleni siqala ukutshengisa ukuthi ukoma sekutshaye kwazwela lonyaka.

UMnumzana Mxegisa Mdluli wase Dambashoko eGwanda yingwevu eziqhenya ngokuthi yakhula isaziwa kuso sonke isiqinti se Matshetsheni njengomntanomnumzana njengoba uyise wayengomunye wamalutshwana amadoda ayefuye ezazihamba kukhale amasondo.

Ulandisa engaqedi ngokwelusa imihlambi eyayinatha ithalaza ingwenya lezingwe ezizibeni ezimnyama zomfula uMzingwane, wona owehlukanisa amaTshetshe kaMalandela lempi kaMahlabayithwale engaphetsheya kukaGodlwayo. Ngalesosikhathi, indoda eyayingelankomo yayingavunyelwa lokukhuluma emibuthanweni.

Kodwa namhlanje lona igama elithi indoda yindoda ngenkomo selaphenduka inhlekisa ku mdluli lawo wonke amaTshetshe akhelane lawo ngoba izibaya ezinengi sezavalwa ngamahlahla kanti lezilutshwana ezisasebenzayo sezancipha zangaba ngangezilugu zenkukhu.

Ohambahamba eMatshetsheni uyabona ukuthi okamdluli akayedwa kodwa ungomunye wenkulungwane zabafuyi benkomo asebephelelwe yizibaya ngenxa yendlala. Lonyaka lesisigaba sihlanganisa iminyaka emihlanu lingani kuhle izulu.

Abaxoxe le Studio 7 bathi iyafana xathu lonyaka indlala ephakathi kwezifuyo lephakathi kwabantu kodwa eyezifuyo ibuhlungu ngoba ithintitha impahla okuyizo abasila ngazo uma bephakathi kwendlala enjenge yalonyaka.

UMnumzana Mdluli ulandisa ngenkomo esezikhotha umhlabathi njengoba emadlelweni kungaselatshani.

Isakhamuzi seMatshiya uNkosikazi Agletta Moyo uthi izifuyo zisengozini njalo abalimi sebedinga amapulazi okulagisa imihlambi ngoba kusegcekeni ukuthi isingahlinzwa noma nini ingcuba.

Isakhamuzi se Nyandeni ku Ward 5 eGwanda uMnumzana Sibanda uthi lanxa bengakabi lodubo olukhulu lwamanzi, kusegcekeni ukuthi inkomo zizacuba njalo lonyaka ngokuswela utshani.

Izigaba ze maninji le makorokoro e mangwe lazo ziphakathi kodubo lokusweleka kwamanzi lamadlelo. Ngenxa yokusweleka kwamadamu, izifuyo sezilezinyanga zinatha ndawonye labantu ezibholaneni, zona ezilutshwana njalo ezisebenza imini lobusuku.

Ngenxa yokuswela ithemba lokuthi angaluthola usizo oluvela kuhulumende noma engakhala, uzulu kwa Ward 15 uthi useqalile ukuthatha amanyathelo okuhlenga imihlambi yakhe esengozini. Njengoba isakhamuzi salapha uMnu Tshuma elandisa, uzulu wakha isibaya ethemba ukuthi sizayihlenga imihlambi.

Zisengozini embi njalo izifuyo ezigabeni ezibalisela eMpandeni, eSanzukwi kanye lezinye ezakhelane lamapulazi. Ngaphandle kwendlala, abafuyi bakhala njalo ngabanini bamapulazi abahlaliswa kutsha asebathatha indlala bayenza ithuba lokwakha imihlambi yabo njengoba behlawulisa inkomo eyodwa ukulagisa ezinhlanu okwenyanga ezine ngomnyaka.

Ingcwethi yezokulima lokufuya inkomo uMnumzana Edward Mkhosi uthi kuzakuba nzima ukuvikela ukufa kwezinkomo lonyaka ngoba kusilela konke utshani lamanzi. Uthi akaboni uhulumende omutsha esanelisa ukubumba inhlelo ezingahlenga imihlambi njengoba kuseyiyo iZanu PF esileminyaka engaphezu kwamatshumi amathathu ibukele uzulu ehlinza ingcuba minyaka yonke.

UMkhosi uthi kufuneka amadamu amatsha, ukugejwa kwamadala asegqibelekile, izibholane ezintsha kanye lokuvuselelwa kwezindala ukuze kutholakale amanzi ezifuyo labantu aneleyo.

Uqhubeke esithi kudingeka njalo ukuthi ugatsha lwezokulima lezifuyo lufundise abalimi ngokulondoloza amadlelo kanye lokubatholisa ukudla kwezifuyo eduze njalo ngemali ephansi.
XS
SM
MD
LG