amalinks wokungena

Breaking News

Abakumsebenzi Wokulwisa Ukusabalala Kwegcikwane Lengculaza Bahlangana Behlaziya Ugwalo Lweziqondiso, iHIV Policy Document


National Aids Council
National Aids Council

Abenhlanganiso ezikumsebenzi wezempilakahle ikakhulu ekulwiseni ukusabalala kwegcikwane lengculaza eleHIV babuthane eHarare emhlanganweni wokuhlela uluhlu lokungangena kugwalo lweziqondiso zokulawula ukusebenza kwabo iHIV Policy Document eminyakeni emihlanu elandelayo.

Unkosazana Epi Mthethwa wenhlanganiso yePurple Hand Afrika uthi njengenhlanganiso bagxile ekukhuthazeni ukuthi kuqakathekiswe udaba lwesifo sengqondo nxa kukhulunywa ngeHIV.

“I focus yethu kakhulu ngeye mental wellness. So sifuna ukuthi kucace ukuthi I mental wellness ingena njani nxa sikhuluma ngendaba ze HIV /Aids. Sifuna ukuthi ama organization la esenza izinhlelo zabo bahle bengenise izinto ezifana le counseling ,I psychological support lokuncedisa abantu nje ukuthi bengenzi izinto ezingabafaka ku risk.”

Osakhulayo Unhlanhla Moyo owenhlanganiso ye Dot Youth. Uthi leli lithuba elihle lokuthi bazwakale njengabatsha ziqakathekiswe inhlelo zabo, ikakhulu amantombazana, lwengezelelwe uncedo lwemali zalezi nhlelo.

“Uzakhangela ukuthi ama Resources awe development kakhulu nxa sikhangela indaba ze HIV for the next 5 years azabe esiyakuphi lumhlangano so kukhona esikukhangeleleyo kwabatsha ukuthi lokhu kusenziwa ama resources anje enikezwa a channelwe kibo ukuze siphungule udubo lwe gciwane leli kuminyaka emihlanu ezayo.”

Ele Zimbabwe ngelinye lamazwe abhekane lodubo lwegcihwane leHIV lilesilinganiso sokwedlula kancane itshumi lambili ekhulwini labantu abapphila laleli gcikwane. U Moyo uthi lesi silinganiso sigoqela abatsha.

“Abantu abatsha libathwalise ka nzima Igciwane ,abantu abatsha bakhona abazalwe lalo igciwane, bakhona abantu abatsha aba infectwayo nje njengamalanga athize ,sikhangelele ukuthi umumo oyabe usenzakala kuma district atshiyeneyo sithi abantu abatsha kumele bebe yi priority ngoba yiyo I present le future yethu”

U Dokotela Ruth Labode okhokhela ikhomidi ebona ngezempilakahle edale lephalamende uthi uyajabula kakhulu ngenani labaze emhlanganweni lo, ngoba ubuthanise abantu abanengi.

“Uzabona labantu abavela kuma sonto ,ama communities ,ama NGOs , Uhulumende , sihlangana kanje ukuthi sivumelane ukuthi sisuka lapha sisiya ngaphi ngoba sigijimela kumnyaka ka 2030 lapho esimele secede kokuphela isifo se HIV ngoba already abantu abanengi abanatha ama ARVs abakwanisi ukuthelela umuntu umkhuhlani.Khonokho kuqakathekile.”

Abenhlanganiso yeZimbabwe Aids Network bona bebekhala ngodubo lokuba kude kwendawo zokuhlolwa igazi ukuze abantu babekwazi ukuthi balegcikwane emzimbeni loba hatshi, ikakhulu emaphandleni. Bathi ukusilela kokudla losekelo lwemali okumele iphiwe inhlanganiso eziphathisa abantu kulumsebenzi ngokunye kokubangela ukuthi loludubo lukhule emaphandleni ukwedlula emadolobheni.

Ele Zimbabwe libikwa lilabantu abedlula kancane isigidi 1.3 million abaphila legciwane le HIV lobanje lehlile inani labathelelwe igcikwane okwakuqala, ngomnyaka, lisuka kunkulungwane phose ezithoba minwe mibili- 79 000, ngomnyaka ka 2010 lisiya kunkulungwane phose ezingamatshumi amane- 38 000 ngo mnyaka ka 2018.

Abatsha labo betheswa umlandu wokuphatheka kwezinye inhlelo ezifaka impilo yabo engozini enjengomkhuba omubi wokwenza imicimbi ebizwa ngokuthi ngamaVuzu Party behlangana emacansini bengazivikelanga ekuthelelweni igcikwane lengculaza loba imikhuhlane yengulamakwa.

XS
SM
MD
LG