Ukwanda kwemihlobo yemali esetshenziswayo eZimbabwe sekudale ukuthi abantu babhekane lenhlupho zentengo ezitshiyeneyo.
Abasebenzisa imali yohlobo lwama$RTGS bacina bethenga ngentengo ephezulu ngoba ezinye izimali ezifana leRand lakwele South Africa ledola leMelika zilesisindo esiphezulu.
Imali yohlobo lwama$RTGS iqhubeka isehla isisindo okwethusayo nxa iqathaniswa lezinye imali osokubangele ukuthi osomabhizimusi bacine bethengisa impahla ngedola leMelika.
Kodwa udubo olubhekane lenengi labantu elizweni yikuthi lihola ngama$RTGS osokusenza bengenelisi intengo efunwa ngabezitolo.
Unkosikazi Faith Mzila uthi ukuwa kwesisindo sedola le$RTGS sekubhidlize iholo lakhe.
“Thina sesikhathele ngendlela irate elokhu likhwela ngayo ngoba namhlanje ngitrhe ngifuna ukuthenga idrink yabantwana ngithola ibhalwe US$ 2 kodwa ngama bond yi $ 15 , kodwa mina ngihola ama RTGS, ama bond. Vele akusathengeki, akusaphileki so ngabe kuthwa kuyalungisiswa khonokho ngoba sizacina sesingasadli ngoba akusathengeki ngamabond”
Okugcizelelwe ngosomabhizimusi labo abathi leyompahla bayithenga kwamanye amazwe ngemali yaphandle osokubabamba ngamandla ukuthi labo bathengise ngemali yohlobo abathenga ngayo.
Umnumzana Thulani Nkomo yena othengisa omakhalekhukhwini eHarare, uthi ukuze anelise ukuyathenga omakhalekhukhwini kweleSouth Africa kuzafanele laye athengise nge Rand loba idola leMelika.
“Njengabantu bamabhizimusi kusiphazamise kakhulu ekuthini izinto esizithengayo kakhulukazi sizithenga ngaphandle kwelizwe ngemali yaphandle kwelizwe. Kodwa nxa ubuya ke lapha uthengise lezo zinto suthola ukuthi sekufanele uthengise ngemali yalapha, imali engasela sisindo nxa kuqathaniswa lemali yaphandle. Kodwa ke nxza usenza ibhizimusi usulahlekelwengoba imali yakho ayihambelani lemali oyisebenzisileyo uthenga phandle kwelizwe, khonokho kuyasi phazamisa kakhulu,”
Kodwa abanye bathi uhulumende sekumele athathe isinqumo sokukhipha imali zonke atshiye eyodwa ezasebenza elizweni ukuze lokhu kugwengxana kwentengo kuphele.
Isikhulumeli senhlanganiso yabaphila ngokuthengisa, eyeBulawayo Vendors Association, umnumzana Mike Ndiweni uthe kungcono ukuthi ilizwe lisebenzise iRand lakwele South Africa ngoba inengi lemphahla esezitolo ivela kulelozwe.
“Udubo olukhona yikuthi abantu abaphila ngokuthengisa abatholi imali evela phandle kwelizwe ngokunjalo ke amaWholesalers into zabo sebethola ngentengo zemali ezintathu okunjengokuthi bathenge nge USD, nge Rand kanye le RTGS. Nxa kuyi RTGS kumbe ngeBond intengo yakhona idula nge 30 percent , Uthola ukuthi kubanzima ebantwini abathengisayo sekusiba nzima kakhulu so sikhangelele ukuthi uhulumende ngabe uyavuma ukuthi ibond ayisebenzi, kusetshenziswe iRand ele South Africa sibekwazi ukuthi yiyo imali esebenzayo elizweni ngoba lokhu kunzima”
Idola linye leMelika selithengwa ngamadola ayisikhombisa aweRTGS (US$ 1/RTGS$ 7) emkhambo wabosiphatheleni oyiwo osomabhizimusi abanengi asebethenga khona imali yaphandle kwelizwe.
Kodwa umkhambo wamabhanga owasungulwa nguhulumende ukuze amankampani athengiselane imali yaphandle owe Inter-Bank Foreign Exchange Market uyehluleka ukusebenza kuhle ngoba amankampani engazimiselanga ukuthengiselana kuwo.
Idola elilodwa leMelika lithengwa ngamadola amathathu lanhlanu amaRTGS (US$ 1/ RTGS$ 3.5) emkhambo webhanga okwenzwa lihlale lingatholakali kulowo mkhambo kodwa kubosiphatheleni.
Ingwethi kwezenotho uMnu. Andile Mafu uthi isiqathaniso sedola le Melika le RTGS ku Inter-Bank market sincinyane kakhulu ngakho ke akula nkampani ezafuna ukuthengisa imali emkhambo lo ngoba inzuzo incane.
“Ukuze iInterbank market isebenze uhulumende kufanele ayenze umsika lo usebenze ngendlela ecacayo, isebenze ngendlela esegcekeni ukuthi sizabe sibona ukuthi yiphi inkampani ethengise imali, njalo yiphi inkampani ethenge leyo mali. Lokhu kuzenza amanye amankampani abelethemba lemarket le abuye lawo athengiselane. Njalo irate eye US$ 1/3.5 rtgs eye interbank market ayitshengiseli sibili isimo esikhona elizweni .Inter-bank market kumele itshengisele njengotshengiswa yiparrallel market irate eyabe ikhona mhla lokho. Sibona angani yizo ezinye izinto ezinza iInter-bank market ingasebenzi,”
NgoMvulo ibhanga elikhulu lelizwe ele RBZ lethule umbiko othi selifake izigidi ezingamakhulu amahlanu zamadola eMelika(US$ 500 million) emkhambo weInter Bank Market ngenhloso yokwengezelela imali enganikwa amankampani eZimbabwe imali yakwamanye amazwe yokuthi athenge impahla kanye lamafutha ezimota.
Kodwa kuze kube namuhla indwendwe zezimota ezidinga amafutha ziqhubeka zisisiba zinde emadolobheni wonke aweZimbabwe.