amalinks wokungena

Breaking News

Abaphila Lobugoga Batshengisela Befuna Imali


Tendai Biti
Tendai Biti
Abaphila lobugoga abangaba ngamatshumi amabili,inengi labo bengabangaboniyo, babuthene emahofisini kampathintambo wezemali uMnumzana Tendayi Biti ngolweSithathu bekhalaza ngokuthi bafuna luvuselelwe uhlelo lwemali yokubancedisa ababeyithola ngenyanga ngoba isiyisitshiyagalolunye iminyaka bengayitholi.

Laba bantu bayetshengisela ehofisini yomphathintambo wezemali lanxa kusazakala ukuba kungumsebenzi wabogatsha lwezisebensi kanye lenhlalakahle kazulu ukunakekela abaswelayo elizweni okufana labagogekileyo.

UMnumzana Tendayi Dimikira ungomunye wabammeli babaphila lobugoga enhlanganisweni ye National Disability Persons Trust ( NDPT ) engumsekeli kamagcinisihlalo njalo enhlanganisweni ezimela abagogekileyo.

U Dimikira ongomunye wabangaboniyo utshele uthi abaphila lobugoga laba bakubone kufanele ukuba bayekhalaza emahofisini kaphathintambo wezemali ngoba kuyilona gatsha olubona ngezokwabelwa kwemali kahulumende.

Uveze ukuba kuyancomeka ukuba sekulesigaba esibekiweyo kusisekelo esitsha sombuso esiphezu kokunakekelwa kwabo njengabagogekileyo.

Esengeza,uDimikira uthi udubo olukhona kulesi sigaba yikuba sikubeka sobala ukuba abadinga usizo okufana labaswelayo kanye labagogekileyo laba bezakutholiswa uncedo kuphela nxa imali ithe yatholakala.

UNkosazana Bekithemba Ncube ovele emangweni wempandeni ungomunye wabangaboniyo obekulombuthano wokukhalaza phezu kokuba batholiswe imali yokubancedisa. UMaNcube uthi injongo yokuyakhalaza emahofisini kamphathintambo wezemali yikuba sesiside isikhathi lokhe beluthenjiswa uncedo kodwa bengatholi lutho.


UNkosazana Sithokozile Mathuthu yena ulonyawo lwensimbi njalo udabuka e Filabusi kodwa eyisakhamuzi se Harare. U Mathuthu uthi bathethe lelinyathelo ngoba sebediniwe ukube lokhe bethenjiswa kokuphela kodwa lungekho uncedo abalutholiswayo nguhulumende.


Inkokheli kugatsha lwezemali ezibonane labakade betshengisela laba bathembise ukulukhweza lolu daba kumphathintambo ukuze luvuselelwe uhlelo lokutholisa uzulu ophila lobugoga imali njengalokho okutshiwo yisisekelo sombuso.

Ngakolunye udaba njalo,u Mahluli e High Court uMnu. Felistus Chatukuta,uphe isinqumo sokuba umgcinisihlalo wohlangothi lwabontanga ebandleni le MDC ekhokhelwa nguMnumzana Morgan Tsvangirayi, uMnu. Solomon Madzore, ithuba lokuba ahlawule imali yesibambiso i bail kulandelwa isinqumo ebesivele siphiwe nguMantshi we Bindura kuviki ephelileyo.

Abehofisi yeqgwetha elikhulu likahulumende bebephikisane laleso sinqumo besebenzisa isigaba Section 121 somthetho we “ Criminal Procedure and Evidence Act ”.

Abatshutshisi bathi akumelanga avunyelwe ukuhlawula imali yesibambiso uMadzore ngoba besesabela ukuba ulakho ukubaleka.

U Madzore wetheswa umlandu wokuthethisa uMongameli Mugabe emhlanganweni wokukhankasela ukhetho owenzelwe eMbire esigabeni se Mashonaland Central.

Intathelizindaba yethu u Mavis Mama usipha loludaba eseHarare
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:54 0:00
Lapho esitholakala khona



Kunjalo nje, olwela ilungelo labagokekileyo, uMnu. Kudzie Shava uthi uhulumende uyatshaphaza imali kulokuthi anekekele abagokekileyo labaswelayo.
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:14 0:00
Lapho esitholakala khona
XS
SM
MD
LG