Ezinye zezizalwane zeZimbabwe zamukele ngenjabulo inyathelo likahulumende weSouth Africa lokuvumela abathengisa okudliwayo ezitaladeni ukuthi baqale ukusebenza kodwa abanye bathi lokhu kungahle kubangele ukumemetheka kwegciwane lecoronavirus ngesiqubu esikhulu kakhulu.
NgoLwesine ntambama umphathintambo wogatsha lokulawulwa kwezabelo uNkosazana Dlamini-Zuma umemezele ukuthi uhulumende usecabange ukuvumela izitodlwana labathengisa okudliwayo ezitaladeni ukuthi bavule imisika yabo lobanje isikhathi sokuvalelwa kwabantu ezindlini silokhu sisaqhubeka.
“Labathengisa ukudla ezitaladeni labo sebevunyelwa ukusebenza, kodwa kuzafuze baqale bathole invumo kukhansila wabo loba kumanisipala.”
Lesi simemezelo sesilethe indaba ezimnandi kunengi lezizalwane zeZimbabwe. Emadolobheni lendaweni ezihlala abeZimbabwe abanengi eHilbrow, Berea, Yeovile lemalokitshini abalisa i Alexandra, iSoweto LeTembisa banengi kakhulu abeZimbabwe abaphila ngokuthengisa isitshwala, imibhida kanye lezithelo.
Ukuvalwa kwala amabhizimusi ngesikhathi sensuku ezingamatshumi amabili lanye abantu besenqatshelwa ukuphuma ezindlini ngenxa yecoronavirus besekusitsho ukuthi inengi lizakwehluleka ukuthenga ukudla lokubhadala imithelo yezindlu abahlala kuzo. Isizalwane seZimbabwe njalo engumgcinisihlalo wenhlanganiso yeAfrican Diasoora Forum umnumnzana Vusumuzi Sibanda uthi ukuvunyelwa kwabathengisa ukudla laba kuzasiza kakhulu.
“Sibona kulinyathelo elizasiza imdeni ukuthi iphile ngoba imideni eminengi iphila ngale mali abayithola ngokuthengisa ezistradeni. Bondla imideni yabo ngale mali ngakho kusobala ukuthi uhulumeni ubesebona ukuthi cha ngathi sekungena amanzi endlini ngoba bonke laba bantu bazodinga ukwesekwa nguhulumeni kanti uhulumeni may be akanayo leyo budget eyokuthi abeseke abanikeze ukudla bonke laba bantu.”
Kodwake umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo abomama kweleSouth Africa eyeZim Imbokodo unkosazana Victress Mathuthu uthi kuzakuba ngumqanso ukuthi inengi labomama beZimbabwe bazithole lezi imvumo esezifuneka.
“Kuzoba nzima ukuthola incwadi lezo ngoba kufuneka ukuthi babe lencwadi ezibavumela ukuhlala njalo bathengise kweleMzansi Africa okuyizinto abangelazo. Amakhansili lawa awangekenje abanikeze amapermit bengelazo izincwadi ezibavumela ukuthi bahlale lapha kweleSouth Africa. Kodwa njengoba ilizwe limisiwenje asazi ukuthi ozathenga ngubani.”
Ngakolunye uhlangothi unkosikazi Corrence Mkhosi-Ncube uthi leli linyathelo elingahle livule amasango okumemetheka kwaleli gciwane.
“Angicabangi ukuthi kungagwema ukumemetheka kwalo umkhuhlane osenze saze saba sezindlini iCovid-19. Bekunganani umongameli ekele umuntu wonke aqhubeke esezindlini kuze kuphele le 21 days. Mhlawumbe isibalo sabantu abahlaselwa yilolubhubhane lweCovid-19 singake sime ukukhuphuka.”
Ngokwesibalo esethulwe nguhulumende inani lasebebanjwe ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa selibanga kunkulungwane lengxenye (1462) kanti bahlanu asebebulewe yileli gciwane.