amalinks wokungena

Breaking News

Abenhlanganiso Zamalungelo Oluntu Zisolwa Ngokuzithulela Edabeni LukaMaKhuphe


UNkosazana Thokozani Khuphe
UNkosazana Thokozani Khuphe

Ingcwethi ezicubungula inhlalakahle kazulu zithi abenhlanganiso ezilwela amalungelo oluntu bayehluleka ukulwela abesifazane abaphatheka kwezombusazwe eZimbabwe lapho sebehlaselwa.

Lezinhlanganiso zikhetha ukuzithulela lapho inkokheli zesifazana kumabandla ezombusazwe zihlambazwa okufana lokwehlele uNkosazana Thokozani Khuphe osehlala ebizwa ngamagama amabi ngenxa yesinqumo asithathayo kudaba lweMDC esikhokhelwa ngumnumzana Nelson Chamisa ngemva kokubhubha kowayengumkhokheli wayo umuyi uMnu. Morgan Tsvangirai.

Inengi zalezi ngcwethi zisole kakhulu ukwenza kwabenhlanganiso ezizithi zilwela ilungelo labesifazane kanye labaphatheke emikhankasweni yokuthuka abalesifiso sokuncintisa ezikhundleni zobukhokheli kwezombusazwe ngoba bengabesifazane, ikakhulu lapho bephambana loba ukuphikisana labesilisa abasekelwa ngabanengi.

Eyinye yalezi ngcwethi ephatheke kwezokucubungula kunhlangothi zomculo lenhlalakahle yabesifazane, unkosazana Joice “ Njenje ” Makwenda, uthi abenhlanganiso lezi bakhanya belezinye injongo ezehlukene lalezo abathi bangazo zokulwela amalungelo abesifazane.

“Kutsho ukuthi kabahambelanga ukuyamelela omama, abakwazi ukuthi labo kusasa bazohlambalazwa kumele babone ukuthi bangama activists, ngiswele ibala elingathi activist esiNdebeleni. Kumele babekwazi ukuthi khona, bona izikhundla lezo abalazo, bamele bafacilitate ukuthi abanye omama kabahlaselwa. Bamele babe yibo abafundisa abantu ukuthi konke abakwenzayo kumele kufundise abanye abantu out there ukuthi omama babanjwa njani, omama bameleleni elizweni lethu.”

Abenhlanganiso esebenza labesilisa ukubabonisa phezu kokuqakatheka kokuhlonipha amalungelo oluntu kungakhathalekile ukuba ungowesilisa loba owesifazane, eye Men of Vision, Purpose and Valour – MVPV, baveze ukukhathazeka phezu kokuhlambalazwa kwabesifazane kakhulukazi abakumabandla ezombusazwe lapho bethe bangena ezikhundleni zobukhokheli. Lokhu kufakazwa ngumfundisi Lomusa Mthethwa elinye lamalunga enhlanganiso ye MVPV.

“Sikhuthaze ukuthi abantu bahloniphane, bakhulumisane kuhle kungekho ukuthethisana ikakhulu kubomama nxa ukhangela kubomama. Asikhuthazi ukuthi abantu abangomama bakhangelelwe phansi kumbe bathethiswe, sikhuthaza ukuthi bahlonitshwe labo ngoba ngabantu njengathi sonke. Balelungelo labo njengabantu abangomama sonke njengabantu beZimbabwe, silamalungelo sonke so kasikhangelelanga ukuthi abantu bakhangelelwe phansi bathetheswe kumbe benziwe njani. Abantu kabakhuthazwe baphakame bayenze lokho abafuna ukuthi bakwenze empilweni yabo.”

Uqhubeke ethi kuqakathikele ukuthi abantu bazi ukuba uNkulunkulu akakhangeli ukuba umuntu ngowesifazane loba owesilisa, akukhangelayo yilokho akubeka kulowo muntu.

“UNkulunkulu usidale sonke njengabantu bakhe, akazange athi lo unjani lo unjani, usidale sonke njengabantu bakhe. Nxa kulento umuntu afuna ukuthi ayenze, kamiswa ukuthi ayenze leyonto kufanele ayenze ekhululekile engakhangelelwanga phansi. Akufanelanga ukhangele ukuthi ngowesilisa kumbe ngowesimame, kufanele ukuthi umuntu ahlonitshwe ngalokho alakho lalokho akwanisa ukuthi akwenze, singelani ukuthi lo ngumama lo ngu baba hatshi. Nxa efuna ukuthi akwenze kaphiwe isikhathi, kaphiwe I opportunity ayenze lokho akwanisa ukuthi akwenze singambandezelanga.

U Mlawuli wedale lephalamende u Advocate Jacob Mudenda uthi ukuhlambazwa kwabesifazane yikwephula umthetho.

“Ngoba umthetho uthi wona kumele sihloniphane, umuntu wonke waphiwa ubuntu obugcweleyo. Okwakuqala nguNkulunkulu okwesibili yisisekelo sombuso welizwe. Yikho sithanda ukuthi lokho sikuhloniphe ukwenzela ukuthi omama laba abazimiseleyo ukuthi bangene kwezepolithiki ukuthi bakhokhele, banikwe ithuba njalo basekelwe ukwenzela ukuthi bazizwe beqinisekile ekukhokheleni kwabo.”

U Mudenda uthi kunngenxa yokusolwa kwabesifazane osekubangele ukuba besabele khatshana namanje befisa ukungena kwezombusazwe. Uxwayisa abesifazane ukuba bangakhohlwa ukuba okwehlela omunye wabo namhla kulakho ukubehlela labo kwelakusasa.

“Kwesinye isikhathi kwenziwa yikuthi umhawu, umhawu. Sonke sifuna ukuthi sibe ngabakhokheli kodwa nxa uzimisele ukuthi ube lilunga lebandla elithize, woba lilunga elithanda ukuphakamisa inkokheli. Ngoba kusasa lawe, engxenye ibandla lizakuthi sikhokhele uzadinga ukuthi abakulandelayo bakusekele ukwenzela ukuthi uqiniseke, ube ngumuntu ozaphatha isikhundla sakhe ngobubelo.”

Unkosazana Abigail Mupambi, umqondisi wenhlanganiso eqhuba imikhankaso yokufundisa uzulu ukuthi azwisise isisekelo sombuso owe #This Constitution, uthi kuyisimanga ukubona abenhlanganiso ezilwela amalungelo abesifazane bezithulele bona bekhangelelwe ukuba basole okwenzakala kuMaKhuphe.

“Thokozani Khuphe is not the court njalo ungakhangela ku history eye MDC in particular, kayisuye owaqalisa indaba yona leyo eyokuthi abantu bengazwanani, ibandla leli liqamuke. Indaba le yaqalwa ngabo Gibson labo Welshman, okungabantu besilisa kwangenela oTendai Biti, oMangoma and company. Lamuhlanje abantu bagijimisa uKhuphe, bathethisa uKhuphe, Khuphe is not the court. Abantu eZimbabwe kumele sifunde ukuba le tolerance njalo sinanzelele ukuthi indaba le ekhona khathesi yindaba yomthetho.”

Obengumgcinisihlalo wamalunga abammeli besifazane edale le phalamende I Women’s Parliamentary Caucus unkosikazi Monica Mutsvangwa uthi kumqoka ukuba bahlonitshwe abesifazane ngoba belehlandla elikhulu ekuthuthukiseni ilizwe, ngokuphatheka kwezombusazwe.

“Kumqoka ukuthi amantombazane bazwisise ukuba kuqakathekile ukuba babophatheka kundaba eziphathelene lelizwe labo. Kuyini ezombusazwe?.Ezombusazwe yikubona ukuba uzulu esigabeni sakini bathola okudingakalayo, kule kilinika, imigwaqo, izikolo, lezi yizo indaba okumele bazikhankasele labo abaphatheke kwezombusazwe kungakho sisithi kumqoka.”

Imizamo yokukhulumisana leziphathamandla kunhlanganiso ezilwela amalungelo abesifazane, amalunga esifazane amela izigaba edale lephalamende ngaphansi kwe MDC ekhokhelwa ngumnumzana Nelson Chamisa, ukuzwa imibono yabo yehlule.

Bekuyizithembiso kuphela lapho lumsakazo ubathinta kusukela ngolweSithathu kuze kube lamuhla kungela ofisa ukukhulumisana lentathelizindaba zalomsakazo.

Kube ngesifanayo lakuziphathamandla zohlangothi lokukhulumisana lozulu kumabandla womabili awe MDC ekhokhelwa nguChamisa kanye lekhokhelwa nguNkosazana Khuphe. Lenkokheli yalamabandla ibingazimiselanga ukutsho umbono wayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:31 0:00
XS
SM
MD
LG