Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezemukele ngenjabulo exubene lokukhathazeka isaziso sikamongameli Cyril Ramaphosa sokuvula ukusebenza kwamanye njalo amankampani kodwa amanye esala elokhu evaliwe kugoqela lemingcele.
Isaziso sikaMongameli Cyril Ramaphosa lesi siza ngesikhathi inani labahlaselwa ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa liqonga okwesabisayo. Kodwake uRamaphosa uthi lomnotho awusenelisi ukuqhubeka uvaliwe.
“Besivele sisazi ukuthi ukuvala ababhizimusi kuzakwehlisa ukumemetheka kwegciwane hatshi ukuliqeda. Kuzafuze sejwayele ukuphila laleligciwane.”
Phansi kwesigaba sesithathu lesi esiqala mhlaka 1 Nhlangula, ezokwenjiwa, ingatsha zikahulumende, izitolo kanye lezokwakha zizabe sezisebenza ngokupheleleyo.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi bemukela leli nyathelo ngezandla zombili, nomanje kukhona okunye okusasilela.
“Lokhu thina sikubona kuyinto enhle ngendlela abantu bakithi asebehlupheka ngayo befuna ukudla. Kumele abantu babuyele emsebenzini banakakele imuli zabo, babhadalelele indawo lapho abahlala khona amarent.”
Kodwake isizalwane seZimbabwe umnumnzana Clifford Moyo, uthi okwenziwa nguRamaphosa ukutshiya imingcele ilokhu ivaliwe kuzaba lusizi kulabo abathi kuqala uhlelo lokuvalelwa kwabantu ezindlini babuyela ekhaya, bekhangelele ukuthi bazaphenduka ngemva kwamaviki amathathu.
“Abantu abanengi babaleka baya emakhaya ukuthi bayeqeda leliyana ikhefu iholiday leyana besemakhaya. And amaZimbabwe amanengi masithi siyabheka basebenza emacontrakini. Manje ama crontraki kuthiwa ayavulwa kusukela ngo 1 June kodwa ama border avaliwe. So abantu basekhaya abanengi bavaleleke ngale imisebenzi ngapha iyavula bayafuneka. Nxa kusala kuvulwa amaborder laba bantu sebephelelwe ngumsebenzi.”
Isikhulumi senkosi yakwaMthwakazi uBulelani Lobhengula Khumalo umnumnzana Bornman Khumalo uthi ukuqhubeka kwemingcele ivaliwe kuzabulalisa abantu ngendlala eZimbabwe.
“Lokho kutsho ukuthi omalayitsha still bavalelwe ngaphandle and yibo abasisizayo. Yibo abaziyo ukuthi bazidilivele emakhaya uma siphathisa silapha eSouth Africa. Kungasenani lelo thuba alikho.”
Umnumnzana Mthabisi Mlingo yena uthi ukuvalwa kwamaborder kuzahlukumeza kakhulu izizalwane zeZimbabwe eziphila legciwane lengculaza.
“Siyakwazi bakhona abasebenzisa amaphilisi athize emkhuhlane ethize abarilaya ekuthini bathunyelwe yizihlobo zabo. Bebevele sebetshayeke kabuhlungu and nxa kuyikuthi ama border eqhubeka evaliwe kutsho ukuthi ukuhlupheka kuyaphambili.”
Umnumnzana Jonathan Mbedzi yena ukhala ngeminye imikhakha yamankampani esele ilokhu ivaliwe.
“Mina ngokwami ngibona kungasisi lutho especially abantu abaphuma ngaseZimbabwe ngoba ama bars nama restaurant lapho esisebenza khona abanengi bethu, ngiyabona akukho lutho oluzovela. So, I don’t think that kuzosisiza.”
Kodwake abanye bathi indaba ezimnandi yikuthi labo abaphila ngokuthengisa ezitaladeni langamabhizimusi amancane okuzenzela sebevunyelwe ukusebenza ngokugcweleyo.