amalinks wokungena

Breaking News

AbeZimbabwe Bananza Usuku lweInternational Day of the Victims of Enforced Disappearances


Heal Zimbabwe
Heal Zimbabwe

Ele Zimbabwe limanyane lamanye amazwe womhlaba ukunanza usuku oluqakathekisa imikhakhanso yokuqedwa kokuthunjwa kwabantu mahlayana olweInternational Day of the Victims of Enforced Disappearances ngesikhathi liqhubeka liqansa inani labathunjwayo inengi labo kungabaphatheke kwezombusazwe labalwela amalungelo loluntu.

Abenhlanganiso ekhuthaza ukulondolozwa kokuthula eye Heal Zimbabwe bathi bakhathazekile ngokuthi lanxa uhulumende wangena kuzivumelwano ezehlukeneyo zamazwe omhlaba zokwenqabela ukuthunjwa mahlayana kwabantu liyaqhubeka liqonga inani labehlelwa yiloludubo.

Ngaphambilini kokutshengisela obekuqoqwe ngabeMDC ekhokhelwa ngumnumzana Nelson Chamisa, yonale inyanga kuthunjwe, kwabhaxabulwa lokubotshwa kwabanengi abezombusazwe labalwela amalungelo oluntu.

Omunye wabasebenzisana lo Itai Dzamara owanyamalala eminyakeni emine edluleyo phansi kwenhlanganiso ye Occupy Africa Unity Square u Charles Nyoni ulandisa ngokutshiwo yileli langa.

“Sikhangela nje kanye lokukhumbula u Itai Dzamara lowo ongaziwayo ukuthi ungaphi njalo ukuthi wahamba ngaphi. Kodwa siyakwazi nje ukuthi uhulumende waphiwa umsebenzi owokuthi amapholisa enze uphenyo njalo abe abe esipha ama periodic reports kwabe muli yakhe. Kodwa lokhu sikubona kungazange kwalandelwa njalo emthethweni bayenza ngitsho lalutho ”

Uqhubeke ethi kungumlandu kahulumende ukulandela izivumelwano angena kizo ukwenqabela ukuthunjwa mahlayana kwabantu.

“Okutshengisayo nje ukuthi uhulumende kazimiselanga ukulandela leli langa njalo ngkuliqakathekisa kungasenani nje ukuthi i Constitution yalapha e Zimbabwe kuma articles 48 kusiya ku 50, ikhuluma ngendaba eye personal liberty njalo lama rights awabantu ababotshiweyo kanye lama detained persons. Singabe nje silikhumbula njalo silithakazelela ilanga leli kodwa kodwa sikwazi nje ukuthi kwelethu lapha eleZimbabwe uhulumende wethu kalilandeli ilanga leli njalo kaliqakathekisi.”

Umqondisi wenhlanganiso ye Zimbabwe Devine Destiny – ZDD u Bishop Ancelimo Magaya laye usola kakhulu okuqhubeka kokuthunjwa mahlayana kwabantu.

“Izehlakalo zokwalela uzulu ilungelo lakhe lokutshengisela lapho ethe wafuna ukwenza lokho ngokuthula, ukubotshwa kwabantu mahlayana, ukuthunjwa lokuhlukunyezwa kwabo, ukwalelwa kwabantu ithuba lokuhlawula imali yesibambiso emthethwandaba, kubeka umongameli Mnangagwa esimeni esibi ”

Amagqwetha abalisa umnumzana Nkosiyabo Sibanda bathi zinengi izizatho ezenza uhulumende angaze azinikela ngokwaneleyo ukwenza lokho okumele akwenze okuhambelana lezivumelwano angena kizo kwezokukhankassela ukunqabela ukuthunjwa kwabantu.

“Ungathi uyabala u Section 2 we Constitution uyatsho ukuba I Constitution yiwo umthetho o supreme e Zimbabwe. Kuthi ke ungehla ngayo I Constitution uye kubo Section 53, uye kumalungelo abantu labo ababotshiweyo , uxazulula into ezimbalwa ezitholakala ku Convention le okungangokuba I Convention le ayiphikisani lomthetho welizwe leZimbabwe. Kodwa I Convention leyi ipha ezinye indlela zokuhlonipha amalungelo abantu laba angekhoyo ku Constitution yethu yeZimbabwe.”

USibanda uthi kungasiza kakhulu nxa eleZimbabwe lingaba lomthetho osekela ukwenqabela ukuthunjwa kwabantu mahlayana.

“Into esiyinanzelelayo yikuba ilizwe lethu eleZimbabwe alilathando olokuba libe yingxenye eyaliConvention. Okutsho ukuba lokhu kulokokwenza lokombangazwe hatshi lokokwenza lomthetho welizwe leZimbabwe. Okungangokuba umuntu nxa engathi uyaxazulula loludaba kuyabe kufanele alukhangele from I angle yezombangazwe hatshi ngezomthetho welizwe ngoba umthetho wethu uyavumela, uvumela unjalo uyasilela, usilela kunjalo, i Convention le iyagcwalisa izikhexe ezikhona ”.

Elinye njalo lamagqwetha elizweni umnumzana Abraham Mateta uthi zinengi izizatho ezenza uhulumende angazinikeli ekubekeni imithetho esiza kulolu hlupho.

“Uhulumende wethu kalantshukuntshu yokuthi arathifaye, bangarathifaya kutsho ukuthi kuyabe sekuzadingakala ukuthi laba abathumba abantu kuyabe kumele bejeziswe.

Ngibona angani yiyo into ehluphayo kakhulu kodwa siyakhuthaza uhulumende nje ukuthi kumele sitshiyane lomkhuba njengesizwe, wokuthi nxa abanye abantu bengakhuluma kumbe benze okungavumelani lalabo ababusayo kumbe lohulumende babe sebethunjwa kumbe babe sebenyamalala ”

Ezinye zezivumelwano uhulumende wangena kizo wasayina zibalisa ese United Nations Convention against Torture or Inhuman or Degrading Treatment ( CAT ), owe International convention for the Protection of all Persons against Enforced Disappearances, ese Rome Stature lezinye.

Kunanzwa Usuku Lokuvimba Ukuthunjwa Kwabantu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:15 0:00
XS
SM
MD
LG