Ngesikhathi kulovalo olukhulu ngesimo esibi kwezomnotho weZimbabwe, uhulumende wesabelo seGauteng esihlala abakwamanye amazwe abanengi, inengi labo kungabeZimbabwe, usekhuthaze ukuthi kwengezwe imizamo yokwenqabela abangena elizweni ngokungekho emthethweni. UBenedict
Ekhuluma labezindaba ngemva kwenkulumo yakhe ezalawula izinto esabelweni seGauteng okweminyaka emihlanu elandelayo, inhloko kahulumende weGauteng umnumnzana David Makhura uthi lesisabelo sithwele nzima ikakhulu ezibhedlela ngenani elikhulu labakwamanye amazwe abafika bedinga ukuzokwelatshwa.
Ezokuvinjwa komngcele kufanele ziqiniswe. Izizalwane zakweleSouth Africa zizabona ukuqiniswa kwemithetho yemngcele. Isilinganiso sokuyisitshiyagalolunye ekhulwini (9%) yabantu abahlala esabelweni seGauteng ngabavela kwamanye amazwe.
Lobanje uMakhura engazange aveze ukuthi inkulumo yakhe ibhekane lokwesabela ukuthi isimo sezomnotho zingahle sifike kusibanga esibi eZimbabwe, inengi lithi kusobala ukuthi inengi lalabo abadinga ukuvinjwa ngabavela eZimbabwe.
UKwenqatshelwa kokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe okusanda kwethulwa nguhulumende weZimbabwe sekulethe ukwesabela ukuthi kuzaphela ukudla, kungene indlala enkulu njengalokhu okwenzeka ngo 2008. Ngomnyaka ka2008 eleSouth Africa lemukela abakwamanye amazwe abedlula izinkulungwane ezingamakhulu amabili inengi labo okwakungabeZimbabwe ababedinga ukuphephela lamadlelo aluhlaza.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeAfrican Diaspora Forum umnumnzana Vusumuzi Sibanda, uthi abantu bayazi mhlophe okwenzakala kudola leZimbabwe ngakho balutshwana abazalinda umonakalo uze ufike kusibanga salowo oka 2008.
Kutsho ukuthi impahla lezo okufuneka zithengwe ngabantu abajwayele ukuzithenga ezisuka ngaphandle azizukutholakala. Lezo zinto ezibuya kwamanye amazwe zidinga imali yangaphandle. Ilizwe laseZimbabwe lizoba senkingeni njalo eyokuthi lizithole linempahla lokudla okudingwa ngabantu. Ngokunjalo sikubona kuyinkinga enkulu kakhulu ngoba kuzokwenza ukuthi abantu babaleke baye kwamanye amazwe ikakhulu kuzwe laseSouth Africa.
Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena yena uthi imbiko yokuthi amaphasipoti asephuma ngemva kwesikhathi eside ngenxa yenswelo zemali yakwamanye amazwe yokuthenga iphepha lokwenza amaphasipoti la, yinto ezabangela ukuthi inengi lingene emazweni angomakhelwana ngokungekho emthethweni.
"Njengoba uhulumeni engelalo iphepha lokwenza amaphasipoti, akhona amanye amaphasipoti ase expayile kodwa alamapeji alokhu ekhona angastentshwanga. Sifisa ukuthi uhulumende nga uyawa estenda lawo maphasipoti ukwenzela ukuthi abantu baqhubeke bewasebenzisa kuze kufike isikhathi sokuthi enelise ukuthola iphepha lokukhanda amaphasipoti."
Sekuleminyaka ibandla eliphikisayo kweleSouth Africa eleDemocratic Alliance lixwayisa ngokuthi kuqiniswe inhlelo zokuvimba abangena elizweni ngokungekho emthethweni. Ngesikhathi kukhankaselwa ukhetho umongameli Ramaphosa laye uzwakele esola inani labangena kweleSouth Africa ngokungekho emthethweni.
Ngakwelakhe icele uhulumenbde weZimbabwe uthi usefake zonke izinto ezizasekela ukuqina kwedola leZimbabwe, ukuhlaliseka kwentengo yempahla, lokuvuka komnotho kulandela ukwesulwa kokusebenza kwemali yakwamanye amazwe.