Amabandla aphikisayo kwele South Africa asesole kakhulu ukuhlukunyezwa, ukutshaywa, ukubotshwa lokubulawa kwabantu eZimbabwe ngesikhathi uzulu etshengisela ngesimo sezomnotho esesisibi.
Lamabandla asexwayise uhulumende wele South Africa ukuba angenele kudaba lweZimbabwe kungakafiki kusibanga esingalawulekiyo.
Ekhuluma labezindaba ngodaba lweZimbabwe, umkhokheli webandla leDemocratic Alliance, uMnu. Mmusi Maimane, uthe akusiso sikhathi sokuthi uhulumende weSouth Africa aqinise ubudlelwano bakhe leZimbabwe ngokuzithulela into zisonakala.
UMaimane uthi kufanele uhulumende weSouth Africa amqonde nta uhulumende weZimbabwe ukuze achasise ngembiko le ezwakalayo yokutshaywa lokubulawa kwabantu.
Ibandla le Economic Freedom Fighters (EFF) lalo lisole kakhulu ukusetshenziswa kwabezomvikela ukuqeda ukutshengisela eZimbabwe lisithi kusobala ukuthi umongameli Mnangagwa useveze ukuthi uqhubekela phambili esephula amalungelo oluntu njengalokhu okwakusenziwa nguMnu. Robert Mugabe.
Embikweni owethulwe yileli bandla lithi, uhulumende wombuso ohlonipha intando kazulu kufanele azi ukuthi ibutho likhitshwa kuphela ukuyabulala isitha empini hatshi ukuyalwisana labantu makhaza.
Inhlanganiso yeSouth African Federation of Trade Unions layo ithi ukutshaywa lokubulawa kwabantu kubi kakhulu. Linhlanganiso ithi isekela ngokugcweleyo ukuqhubekela phambili kokutshengisela lokukhalala umsebenzi kuze kulungiswe okuhluphayo.
Leyinto egcizelelwa ngumngcinisihlalo wenhlanganiso yeAfrican Diaspora Forum, uMnu. Vusumuzi Sibanda, yena othi imbiko yokuhlukunyezwa kwabantu abayizwa ivela ekhaya ibadabule kakhulu.
“Amasocial media kuvaliwe abantu abenelisi ukuthi bakhulume. Siyezwa lokuthi abantu sebeyathunjwa. Siyezwa ukuthi abantu bayanyamalala koBulawayo. Siyezwa ukuthi amapoyisa angena emizini yabantu, Siyezwa ukuthi kunamahelicopter andizayo ebusuku, kushaywa abantu. Zonke lezo zinto kuyizinto esingeke sizijabulele.”
Lokhu yikho obekukhulunywa lihlekana lezizalwane zeZimbabwe ebelitshengisela esigodlweni seZimbabwe ePretoria.
USibanda uthi iSouth Africa kufanele ingenele ngoba ingazithulela yiyo ezathwala ubunzima besimo esibi eZimbabwe.
“Njengabe African Diaspora Forum sithi kubalulekile ukuthi uhulumeni walapha eSouth Africa ikakhulu umongameli uRamaphosa asho izwi lakhe ngoba akukho indlela enhle uhulumeni ayisebenzisayo kodwa sibona ukuthi sekuvuke futhi enye iGukurahundi ma abantu sebeqala ukunyamalala.”
Kusenjalo, inhlanganiso ebheke ezokuhlonitshwa kwamalungelo oluntu emhlabeni jikelele eyeye Human Rights Watch ithi loba uhulumende elomlandu wokulondoloza ukuthula elizweni akufanelanga lokho akwenze ngodlakela kudutshulwa lokutshaya abantu.
Linhlanganiso ithi uhulumende weZimbabwe kufanele avule ukuxhumana kwebulenjini be internet ngoba kulilungelo lezizalwane zeZimbabwe ukuxhumana ngendlela zonke abakhetha ukuxhumana ngazo.
Umbiko wale inhlanganiso ulandela oweAmnesty International lawo obuxwayisa uhulumende ukuthi angavumeli amasotsha lamapholisa besebenzisa izikhali mahlayana.
Linhlanganiso isola njalo ukubotshwa kwabantu isithi kulokuthi uhulumende aqede isikhathi elwisana lozulu ohluphekayo kufanele echithe leso sikhathi elungisa umnotho osuwile.
Inhlanganiso yeZimbabwe Solidarity Network layo ithi kuyesabisa ukuzwa inani lasebebulewe, ukulinyazwa lokubotshwa eZimbabwe ngesikhathi uzulu etshengisa ukungathokozi kwakhe ngesimo esikhona. Yonake ithi akubotshwe wonke amapholisa lamasotsha aphatheke ekubulaweni lekutshayweni kwabantu.
Isimo seZimbabwe sesize sathinta imbongi yeZimbabwe uMoketsi Nkomo odume ngelithi UmntakaFreddy M. Yengwayo wahle waloba inkondlo ngesimo esiqhubekayo.