Ingcitshi zomthetho lamagqwetha akuleli sebetshengise ukungajabuli ngokwehluleka kukaMnu Ziyambi Ziyambi ukuvumela amagqwetha kaMnu. Nelson Chamisa avela kwamanye amazwe, ukuba asebenze eZimbabwe, abanye besithi bekuyindlela nje yokuphazamisa ukuthethwa kwaloludaba.
Lokhu kuphume kunhlolisiso eyenziwe yiStudio 7 ngemva kokuba amagqwetha amela uMnu. Chamisa evinjwe ukuphatheka ekuhluzweni kwalolu daba ngoba bengela mvumo yokusebenza eZimbabwe.
UMnu. Nkosiyabo Sibanda, igqwetha elisebenzela eZimbabwe, uthe Mnu Ziyambi wehlulekile ukusebenzisa amandla akhe ngokuqondileyo ngoba kusobala ukuthi wenze isinqumo sokuvimba amagqwetha akwele South Africa esebenzisa amandla akhe kwezombusazwe hatshi awomthetho.
“ Umthetho wethu uyavumela umphathintambo weJustice ukuthi anikeze imvumo kumagqwetha avela kwamanye amazwe ikakhulu nxa lelogqwetha liyingcitshi edabeni oluyabe lusemthethwandaba njalo kulilungelo likalowo ofuna ukumelwa ukuthi athole igqwetha elilobungcwethi kudaba lwakhe. Ngoba indaba ephambi komthethwandaba ngeyombusazwe, uZiyambi wehlulekile ukwenza umsebenzi loba ukupha izizatho zokuba kungani amagqwetha alobungcitshi endabeni ezimayelana lesisekelo sombuso engaphiwanga imvumo yokuthi basebenze kuleli.”
Unkosazana Saneliso Ngoma, odingulwazi endabeni zomthetho, uthi uZiyambi lohulumende walele amagqwetha imvumo la ngenxa yokwesabela ukuthi iZanu PF ingehlulwa edale.
“Ngibona ingathi okwenziwa nguZiyambi Ziyambi uMinister weJustice kwakupolitical ngoba kasonto yakuqala yokuthi amagqwetha avela kwamanye amazwe alobudlelwano leZimbabwe amele izizalwane zakuleli. So, ukuphuza ukulungisela amagqwetha eSouth Afrika kwakuyindlela yokwenqabela ukuthi icase yeMDC Alliance ingangenelwa ngamagqwetha ohlonzi oluphezulu. Ungabala ngaboDali Mpofu uyathola ukuthi ngamagqwetha ahlala enqoba esikhathini esinengi so ukubapha ithuba bekuyabe kuyikubulalisa iZanu.”
Lokhu kugcizelelwe nguMnu. Costa Siwela, oyisifundi somthetho, obalise udaba olwenzakala ngomyaka ka2013.
“Le yinto ebingamelanga ihluphe loba kancane ngoba imikhuba yonke yalandelwa ukuze amagqwetha elakwe South Africa enelise ukusebenzela kwelakuleli. Bayavunyelwa njalo Legal Practitioners Act ukuthi bamelele loba ngubani. Ngitsho lesikhathini esedluleyo nje, uMorgan Tsvangirai wamelwa nguGeorge Bizos ngo2013.”
Lobanje abanye bebesola ukubizwa kwamagqwetha avela kwamanye amazwe, uMnu. Paulos Sibanda uthi lokhu kuvame ukusebenza ngcono.
“Umthetho ngumdlalo ongazwisisekiyo kwesinye isikhathi yikho kuqakathekile ukuthi uthole lingcitshi ezingakumela. Kakusikho ukuthi kukhona oyabukusolile elizweni lakho. Umthetho ufuna ingcitshi njalo ezibaneutral ezingasebenzeli kuleyondawo ukuze batshengise imbono eqotho emthethwandaba engelani lokuthi impumela isingaphambanisa ikusasa labo.”
Amagqwetha amanengi athi akuvamanga ukuthi amazwe anjenge South Africa adlelana lele Zimbabwe aliswe ukwenza umsebenzi ngoba ingcwethi zomthetho eazweni womabili befunda umthetho ohambelanayo.