Bekuyisiphithiphithi emngceleni wePlumtree ngeSonto ngesikhathi inengi elisebenza phandle kwelizwe lisiya ekhaya ukuba lezihlobo labangane ngesikhathi sekhefu leKhisimusi.
Bekulendwendwe zabantu, ngesikhathi abanye bekhonona ngophuza ukuthola usizo, lokudindisa ingwalo zamaphasiphothi.
Ngakucele leBotswana imizila ibe itshaya ngaphandle kwezakhiwo ze immigration kukanti eZimbabwe lakho bekubonakala inani eliphezulu labantu.
Umnunzana Edwin Ndlovu obe ongomunye wabangena bevela kweleBotswana, uthi indlela izihambi eziphathiswa ngayo emngceleni, ikakhulu ngezikhathi zekhefu, kumele ukutshulwe…
“Siyavuma ukuthi kulabantu abanengi, kodwa zikhona indlela ezingafakwa ukuthi abantu baphathiswe ngesiphangi phangi. Kade sisemzileni.”
Abanye abafana lomnunzana Elliot Banda, bathi noma nje kuthatha isikhathi ukuthola usizo emngceleni, ujabulela ukuthi kulontshintsho, olufana, lokuthola incwadi ye Temporary Import Permit ebulenjini…
“Kucele leZimbabwe siyabona bayazama sibili. Abasahluphi kakhulu ngokuphendla imphahla zabantu, bekhangela kuphela ukuthi umuntu engabe elelungelo lokungena lemphahla engatheli umthelo weduty. Njalo abatshayeli abakade bethole iTemporary Import Permit online, kade bdethola usizo masinya.”
AbeZimbabwe abahlala phandle kwelizwe bajabuliswe njalo yikuthi bayavunyelwa ukungena lamafutha ezimota wona asilelayo ekhaya.
Abanye abafana lonkosazana Sibongile Dube bathi noma bengabheka, enyakatho, enhla, ezansi lempumalanga, ekhaya kusekhaya, ngakho kuqakathekile ukuthi babe lezihlobo labangane ngekhefu…
“Ekhaya kusekhaya, noma kulama challenges akhona. Yisikhathi sekhefu, ukuthi sibe lezihlobo labangane. Ukulinda emngceleni okwamahola athize akungeke kwakhipha injabulo yokuhlangana lezihlobo labangane.”
Noma nje bekuthatha amahola amabili kusiya kwamathathu ukuchapha emngceleni, inengi, ikakhulu elisebenza eSouth Africa, lithi kungcono kulakucele leBeitbridge, lapho abanye abalala besemzileni khona.