amalinks wokungena

Breaking News

Izizalwane zeZimbabwe Sezisesaba Ukulungisa Amaphepha Okuhlala eSouth Africa


Abanye abadinga amaphepha okuhlala kwele South Africa.
Abanye abadinga amaphepha okuhlala kwele South Africa.

Inengi lezizalwane zeZimbabwe ezafaka izicelo zokuphephela kweleSouth Africa lithi selisesaba ukuyakwengezelela izinyanga kuma permit abo ngemva kokwanda kwenani lalabo ababotshwayo baphindiselwe eZimbabwe ngesikhathi besiyavuselela amapermit abo emawofisini eziphepheli.

Uhlupho lokubotshwa kwalabo abafuna ukuvuselela incwadi zabo zokuphephela kweleSouth Africa selulethe ukwesaba kwabanengi.

Emizameni yokuthola imvumo yokuhlala lokusebenza kweleSouth Africa, banengi abeZimbabwe abathatha incwadi zokuphephela besipha izizatho zokuthi bazodinga umsebenzi.

Khathesi-ke uhulumende wakweleSouth Africa usefuna baphume baphele elizweni ngoba esithi izizatho zabo zokuza kuleli kazemukeleki ehlelweni lwalabo abaphiwa imvumo yokuphephela.

Osekusethusa abanengike yizehlakalo zalabo abathi besiyavuselela amapermit abo bahle babotshwe besiwa eLindela ukuze baphindiselwe eZimbabwe.

UBenedict Nhlapho ukhulume labambalwa abesebebotshiwe basizwanje yikufumbathisa amapholisa ukuze bakhululwe.

Omunye wabo okhethe ukwaziwa kuphela ngokuthi nguNodumo uthi okumzwise ubuhlungu ngesehlakalo sakhe yikuthi ubesebuyiselwa emuva engaphiwanga ngitsho ithuba lokuqoqa imitshaqana yakhe njengalokhu okujwayelekileyo.

Isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Washy Mabizela, uthi banengi abaziyo esephindiselwe ekhaya ngesikhathi besemahofisini eziphepheli eMarabastad ukuyavuselela amapermit abo.

‘Uyafika laphana ufake ifingerprint ungene phakathi bakunike i-slip sokuthi ulindele. Nxa usungaphakathi laphana ulindele ukuthi bakwazi ukuku extendela i-asylum leyana, ma bengasakwazi ukuku extendela bayakudeporter, uyabotshwa khonalapho, awusakwazi ukubuyela endlini, awusakwazi ongakwenza.”

Isizalwane seZimbabwe, uMnumnzana Khulekani Dube, odabuka koBhidi, uthi ukubotshwa lokhu sekulethe ukwesaba okokuthi inengi selikhetha ukwekela ukuyangezelela izinyanga kumapermit la.

“Kuyasihlupha impela kakhulu ngoba loba usithi uyayivuselela yikho lapho abakugola khona. Okube vele bahle bamemezele ukuthi lezi izinto abasasenzeli zona, sihlale sisazi ukuthi azisenziwa kulokuthi uzihambise wena, lapho othi uyathola khona usizo kufike kube lapho ojikelwa khona. Kungakho siyacela ukuthi ma kungabe kunguhulumeni osekubekile kuvele kwazakale kubekwe obala.”

Iziphathamandla zogatsha lwendaba zasekhaya kweleSouth Africa zithi banengi abafaka izicelo zokuphephela bona bengayisizo iziphepheli.

Lobanje ibingakaphumeleli imizamo yokuthola ingcazelo kugatsha lwendaba zasekhaya ngokutshiwo ngumthetho mayelana lokubotshwa kwalabo abalezicelo zokuphephela ezaliweyo, sekukanengi lolugatsha lukhala ngokuthi lufuna kuhlolisiswe ngokuphangisa izicelo zalabo abadinga ukuphephela ukuze kususwe laba abafuna ukusebenzisa loluhlelo ukuzitholela imvumo yokuhlala elizweni.

Isiphathamandla salolugatsha, uMnumnzana Jackie Mckay, ngomunye wabafuna lokhu kulungisiswe.

“ISouth Africa ithola abakwamanye amazwe abanengi abazodinga okutshiyeneyo elizweni kodwa bethi befika lapha bafake izicelo zokuphephela ngoba bekubona kuyindlela elula yokuthola imvumo yokuba selizweni. Nxa sekuhlolwa izicelo lezi kuphumelela isilinganiso sokuhlanu ekhulwini kuphela njengoba inengi labo kuyilabo abayabe bezodinga umsebenzi.”

UMnu. Mckay uthi baphakathi kokubumba umthetho omutsha ozafaka indawo zokuphephela emingceleni yelizwe. Ngesikhathi umuntu efake isicelo sokuphephela uzabe egciniwe kulezi indawo engavunyelwa ukuphuma phandle.

Abazavunyelwa kuphela ukungena eSouth Africa kuzoba yilabo abalezicelo zokuba yiziphepheli eseziphumelele.

Udaba Esilethulwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:45 0:00

XS
SM
MD
LG