amalinks wokungena

Breaking News

IZimbabwe Ikhuthazwa Ukuthi Izame Ngamandla Wonke Ukulwisana leHIV


Ummeli weleMelika eZimbabwe uthi ukusekelwa okugcweleyo kwenhlelo zokwenqabela umkhuhlane wengculaza yiyo yodwa indlela yokuqeda ukumemetheka kwegcikwane elibangela lumkhuhlane,

UAmbassador Harry K. Thomas Jnr, wethule amazwi la ngoLwesine eKwekwe ngesikhathi elomsekeli kamongameli welizwe uMnumzana Emmerson Mnangagwa, iziphathamandla zohlangothi lukahulumende lwezempilakahle lokunakekelwa kwabantwana lezenhlanganiso ezizimele zodwa kunanzwa ilanga leWorld AIDS Day.

Uthe eleZimbabwe lilakho ukuthuthuka nxa lingasebenza gadalala ukuthi linqabele ukumemetheka kwegcikwane lengculaza.

Ukumemetheka kwengculaza ebadaleni sokwehla okuyisilinganiso phose okungamatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 67% - kusukela ngomnyaka ka 2003 kodwa sokumemetheka kakhulu kwabatsha kuminyaka edluleyo.

Ukunanza lelilanga lonyaka kwenzelwe edolobheni leKwekwe kulandela imbiko yenhlanganiso ye National AIDS Council ethi lelidolobho yilo elilenani eliphezulu labantu abathelelwa ingculaza.

UDokotela David Parirenyatwa leziphathamandla zesibhedlela seMpilo Hospital.
UDokotela David Parirenyatwa leziphathamandla zesibhedlela seMpilo Hospital.

Umphathintambo wogatsha lwezempilakahle, uDr. David Parirenyatwa, ekhuluma emkhosini lo, uthe kuyadingakala ukuthi kuqakathekiswe abantu abatsha abasemakolitsini, abasebenza ezemacansini, abasemajele, abemba amatshe aligugu kanye labesifazana nxa umkhuhlane lo uzaqedwa.

UDr. Parirenyatwa uthe, “Ingculaza yabonakala okwakuqala kuleli ngo 1995, ize ngokunikwa igazi. Kusukela lapho safika kumatshumi amathathu ekhulwini labantu elilegcikwane kodwa sesehla kusuka kulelo nani. Kodwa abantu bayakhuluma ngamaqembu aqakathekileyo. Abantu abasemajele yibo abantu okumele sibe sibakhangela njengelinye lamaqembu la.

“Senza ukucubungula okwaveza ukuthi lanxa elizweni inani labantu abalegcikwane selehla lafika kutshumi lanhlanu elizweni – 15%, emajele likumatshumi amabili lasitshiyangalombili ekhulwini – 28%, okutshengisa ukuthi yibo abantu okumele sibe sibananza, sikhangele indingeko zabo.”

Olwela amalungelo alabo abathengisa imizimba kuleli, uNkosazana Sithabile Ndlovu, uthe kuqakathekile ukuthi bonke abantu bazwakale lapho okwenziwa khona imithetho njalo kuqakatheke ngamandla nxa kukhulunywa ngokuqeda ingculaza.

Udava Esilethulelwe NguNothando Sibanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:19 0:00
Lapho esitholakala khona

UNkosikazi Michelle Sibanda, oyisakhamuzi, uthe lanxa ilizwe liqhubeka ngemizamo yokulwisana lengculaza kuqakathekile ukuthi abempilakahle baqhubeke bexoxisana lozulu ngobudlelwano obukhona phakathi kwengculaza, udlakela kwabesifazana kanye lobuyanga okuyikho okwenza ilanga lokunanza ingculaza libe yingxenye yamalanga okukhankaselaukuqeda udlakela ezindlini i-16 Days of Activism Against Gender-Based Violence.

Indikimba yalonyaka yokunanza ilanga leli ithi ‘Hands Up for HIV Prevention’ emhlabeni wonke jikelele, kuthi eyakuleli ithi ‘Closing the tap of new Infections. ’

Ilanga le World Aids Day laqala ukunanzwa ngomnyaka ka 1998 kulandela isinqumo se United Nations. Lanxa kwaqala kulilanga elilodwa nje, amazwe amanengi agoqela iZimbabwe senqume ukukhankasa iviki yonke kuqala ngalelilanga lamhlaka 1 Mpalakazi.

XS
SM
MD
LG