amalinks wokungena

Breaking News

Bafuna Usizo Lokwelatshwa Isifo Setshukela Kungela Mbadalo


Umuthi wesifo setshukela owe Insulin
Umuthi wesifo setshukela owe Insulin

Lanxa ehlolwa isimo setshukela, kunhlelo eziqhutshwa ngabe Zimbabwe Diabetes Assosiation – ZDA, uzulu uthi ubhekane lenkinga yokuswela imithi yabaphila lalesi sifo.

Lokhu kusuka kubuyisele muva imizamo yokulwisana lalemikhuhlane engathelelanwayo, yona esibulala abantu ukwedlula owengculaza.

Kungesifanayo lakuzulu wasesiqintini sako Sadza, endaweni yako Chikomba esigabeni seMashonaland East.

Unkosikazi Simelelukufa Dongo, isakhamuzi sako Dongo, ulesifo senhliziyo, i High Blood Pressure kanye lesetshukela. Yenake ufisa ngaye abezempilakahle, bayiqakathekisa ngokufanayo, imikhuhlane engathelelanwayo, ebalisa owenhliziyo, i BP, imvukuzane lowe tshukela, njengalokho okwenziwa kugciwane lengculaza ele HIV, ngoba isiqeda abantu ikakhulu emaphandleni.

Umnumzana Kingstone Manyeruke, ngu Councillor ka Ward 25, Rambakombwa, esiqintini sako Sadza. Ulandisa ngesimo, sokuba uzulu ulolwazi olunganani, kokuphathelene lomkhuhlane wetshukela.

UManyeruke yena uthi, “Njengoba kudala imikhuhlwane efana ngale yetshukela ibingekho, kulabantu ababona ngani uphethwe ngomoya omubi ebangelwa ukuthi bagule ngomkhuhlwane lo. So abantu bangafundiswa ukuthi ukudla esikudlayo khathesi kutshiyane lokudla ekade sikudla kudala abantu bangaba lombono otshiyeneyo.”

Ugogo, uNkosikazi Chistine Zimidzi, wakoManyere Village ko Mafusire, ubanjwe itshukela ngomnyaka ka 1995, njalo usedutshwa lunyawo, angasazi ukuba selubangela yiyo loba hatshi.

Uselenyanga ezintathu, engawanathi amaphilisi, eswela imali yokuyawathenga, engatholakali lasesibhedlela se Sadza District Hospital.

UNkosikazi Zimidzi yena uthi, “angisela mali yokutha amaphilisi. Kwesinye isikhathi amaphilisi awe BP ayisithupha ayabiza $6 njalo awetshukela azabe ebiza $10.”

Ingcwethi kwezempilakahle, zithi,liqhubeka liqansa inani labatholakala bele zifo ezingathelelanwayo, eziyingozi kakhulu ekuphileni komuntu lemithi yakhona ibiza okwamagama osekubangela ukuba abanengi behluleke ukuyithenga.

Lesimo kwezomnotho, sisengezelela kulolodubo njengoba inengi yalemithi, ithengwa kwamanye amazwe afana labo India, South Africa le Ngilande.

Abakubhizimusi lokuthengisa limithi, ama pharmacists, bakhala ngemigoqo ekutholeni imali yakwamanye amazwe, yokuthenga limithi bengasanelisi ukuyithenga ngendlela limithi okumele isize uzulu olemikhuhlane efana lowetshukela.

Kungalesi sizatho ke kulokukhalaza, kuhulumende kwabalesifo setshukela, ukuba ngaye wenza njengalokho akwenza kulabo abaphila legciwane, kudingwe indlela yokubasiza ukuthola imithi yabo kungela mbadalo, badonse labo bephila njengabanye.

Kodwa abenhlanganiso ye ZDA, bathi akulahlwa mbeleko ngokufelwa, bazoqhubeka betshona ezambeni zabo, bedinga usizo kubangani, ukuphathisa lapho besanelisa, bebhoda ilizwe lonke, ukufundisa uzulu ngesifo setshukela, esivame ukuhamba ndawonye lese BP.

Udaba Esilethulwe NguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:22 0:00

XS
SM
MD
LG