amalinks wokungena

Breaking News

Bakhala Ngentengo Ephezulu Yamaphilisi Lemithi Abaphila Lemikhuhlane Enjenge BP Letshukela


Inengi labaphila lemikhuhlahlane engaselaphekiyo bathi sebeseqisa ukunatha amaphilisi loba imithi okumele bayinathe nsuku zonke ngoba bengesenelisi ukuyithenga emavinkilini athengisa imithi eyamaphamarcy.

Abalemikhuhlane egoqela owetshukela, I High Blood Pressure, I Antritis leminye etshiyeneyo, bahlaba omkhulu umkhosi ngenxa yentengo ephezulu kakhulu yalimithi lamaphilisi esithengiswa ngedola leMelika abangelenilisiyo inengi labo.

Unkosikazi Lucia Moyo wasemzini weMabelreighn, eHarare uphila lomkhuhlane owe BP kanye lowamathambo asebuhlungu I anthritis.

“Ukuthi uthole amaphilisi okwakhathesi sekumele uyedinga yonaleyo mali yakwamanye amazwe abayithi yi USD. Amaphalisi ungathola I Priscription ungaya kuma phamarcies bathi $10. Nxa sebeyirater ngemali le eyakithi bathi $33,so uzokuthini?. Ngingutitshal ngenze ukungumsebenzanyana nje okunela mali, bethi $33,angisoze ngiyanelise mina ukuthi ngithenge umuthi wonalowo ngoba imali yakhona inengi kakhulu”

Uphila ngamaphilisi unkosikazi Moyo kodwa uthi okwamanje akesenelisi ukuwathenga ngoba abawathengisayo bebiza ngedola leMelika yena anganelisi ukulithola.

Wena uyabe ungelayo imali yonaleyo iphilisi likuphelele Phakathi kwesikhathi so sizosila kanjani thina singela mapnilisi? Sicela uhulumende angenele abone ukuthi uyasisiza. Abantu abanengi njengoba ngike ngatsho sebesifa befela ezindlini. Uyabe ungela sinini, uyabe ungela onagkusiza ngaleyo mali akula ngenye indlela ngaphandle kokuba bazakufica usuwomile ngoba ungasawanathanga lawo maphilisi. Amaphilisi umthetho wawo ngokuba uwanathe sikhathi sonke

Umnumzana Victor Dube ophila lesifo setshukela le High Blood Pressure laye uthi usesehluleka ukuthenga amaphilisi okumele awanathe sikhathi sonke.

Ngithwala $200 ezamele igcine mina lemhuli yami.Ngilabantwana abane. Engiwanathayo khathesi abiza I USD$25 kumbe nxa kuyi bond yonaleyo sinike I $100. Kutsho ukuthi sengisala le $100 okuyiyona okumele igcine imhuli kikho konke okudingakalayo okwenyanga yonke

Uveze ukukhathazeka okukhulu ngalesi simo uDube ethi akasazi ukuba enze njani.

Uhulumende kabe ngokhuluma iqiniso ngoba okukhona lapha yindaba zemali eyangaphandle. Nxa imali zangaphandle zingatholakali izinto ziyabe zihlupha lapha lalaphaya. Khathesi angithi bakhipha imibiko yokuthi sesizavula indawo lapho kuzothengiswa khona imithi ebiza intengo ephansi, kangikholwa ukuthi yiyo I solution. Ngoba udubo kalukho ebantwini abathengisayo udubo lukuye uhulumende onganiki lawo mankampani imali yakwamanye amazwe ukuthenga okudingakalayo ekulungisweni kwemithi

U Dr Henry Madzorera ulandisa ngengozi ekhona nxa okumele anathe imithi yakhe sikhathi sonke esesehluleka ukwenza njalo ngezizatho ezehlukeneyo.

Nxa abantu bengasanathanga leyo mithi,kudala ingozi enkulu. Kusuka kube lenkinga ezinengi okubalisa ukungasebenzi kuhle kwenhliziyo,abalesifo setshuke sebequnywa ezinye izitho zomzimba. Abantu sebebhekane lobunzima bokungasebenzi kuhle kwezinso zabo lokunye konke lokhu kubangelwa yikuba abantu benganelisi ukuthenga leyo mithi ngemali yakwamanye amazwe”.

Kodwa umphathintambo wogatsha lwezempilakahle uDr Obediah Moyo uthi kuyimfanelo ukuba bahlawulise ngedollar leMelika abamavinkili emithi. Ulandisa ngamayathelo uhulumende asewathatha ukuqeda lolodubo.

Emthethweni kumele semukele ama medical aid. Ndoba abagulayo bevele behlawula imali zabo kuma Medical aid Societies. Yikho esikukhuthazayo okwamanje”.

Ingcwethi kwezempilakahle zibika ukuba imikhuhlane engathelelanwayo njalo ingelapheki yiyo esibangela isilinganiso esedlula kancinyane amatshumi amathathu ekhulwini – 33% sezimfa kulabo abalahlekelwa yimpilo elizweni.

Bathi isimo ilizwe elibhekane laso lapho inengi selisehluleka ukuthenga amaphilisi lemithi sokuludubo oluzokwengezelela isilinganiso salabo abalahlekelwa yimpilo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:17 0:00

XS
SM
MD
LG