amalinks wokungena

Breaking News

Balemibono Etshiyeneyo Kwele South Africa Ngokutshengisela Okuqoqwa eZimbabwe


Izizalwane zeZimbabwe esezihlala kweleSouth Africa aziboni ngaso linye ngokutshengisela okuqoqwe zinhlanganiso zomphakathi eZimbabwe ekupheleni kwalinyanga kaNtulikazi.

Ukutshengisela lokhu kuqoqwe ngabenhlanganiso ezimmela amalungelo kazulu eZimbabwe, bekhuthaza ukuba abantu bangene ezithaladeni betshengisela bekhonona kuhulumende ngokungathathi amanyathelo okuvimba ukugugudeka kwesimo somnotho lesombusazwe elizweni.

Labo abasekela ukutshengisela lokhu bathi uhulumende weZanu pf leziphathamandla zakhe yibo ababangele ukubhidlika komnotho lenhlalo kazulu ngakho kuhle mhlaka 31 Ntulikazi batshelwe ukuthi abaphume baphele.

Abangavumiyo bathi kudala kutshengiselwa kodwa akukaze kube lempumela ebambekayo.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Nkosikathi Ncube uthi usekela kakhulu ukutshengisela lokhu ngoba yikho okuzakhombisa iZanu pf ukuthi ayisafuneki embusweni.

“Akulamithi ezibhedlela. Uhulumende akaholisi amanesi, akaholisi amateachers, akaholisi wonke amacivil servants. Ubhizi ngokusebenzisa i military ukuthi aqhubeke ekupower. So istrike lesi ngiyasifisa kakhulu ukuthi ngabe siyenzakala siphumelele ukwenzela ukuthi mhlawumbe lu hulumende weZanu of aphume embusweni besekusiba lohulumende omutsha oza include ama Zimbabweans onke. Ozaphinda uhloniphe ilungelo loluntu u attracte i investment from all over the world.”

Leyinto egcizelelwa yintsha yebandla leMDC Alliance unkosazana Loveness Gotora yena othi baphethwe njengezichaka emazweninje kungenxa yomonakalo owadalwa nguhulumende weZanu pf elizweni.

“Sikhathele of being ama foreigners. Basithatha ngenje doti sikhathi sonke. Basibiza amakwerekwere lapha. Siyahlukunyezwa isikhathi sonke. Sifuna ukubuyela ekhaya. Sobuyela kanjani kungelamsebenzi. Even izinto abazali bethu bayasuffer. Igrocery iyadula. Igovernment leyi ayicabangeli abantu. May be after i march kuzoba ne change.”

Kodwake isikhulumeli sebandla lezombusazwe elisanda kubunjwa eleThe Patriotic Front, umnumnzana Mxolisi Ncube uthi bona njengebandla abazukuba yingxenye yalokhu kutshengisela lobanje bengenqabeli amalunga abo afuna ukuphatheka. Uthi imbali yeZimbabwe ikhombisa sobala ukuthi ukutshengisela akukaze kube lempumela enhle kodwa kuphetha ngezililo.

“Asitsho ukuthi abantu abangabhikishi kodwa sithi akube yikubhikisha okuzathi nxa sekuphelile umuntu obebhikisha asuke elenzuzo. Kungakho ukubhikisha thina esithi sifuna ukukwenza yikubhikisha kokwakha amabhilidi lapho okungelamabhilidi khona. Ukubhikisha kokwakha izikolo lapho okungelazikolo khona. Ukubhikisha kokugebha amadamu lemigodi lapho okungelamanzi khona. Hatshi ukubhikisha kokungena ezitaladeni abantu bathwale amapluckcards bajikijele, bathuke baqede babuyele ezindlini abanye babotshwe abanye babulawe.”

Umnumnzana Nkulukelo Mathe, yena okholwa ukuthi ilizwe kufanele lidatshulwe phakathi uMthwakwazi azibuse, uthi labo abafaka iZanu pf esihlalweni kabayikhuphe bona.

“Kanti kunganjani ukuthi bona bezikhuphele iZanu yabo. Bathi befaka iZanu uMthwakazi wayubusy usifa la bewubulala ngegukurahundi. Ngaleso sikhathi bebezifakela iZanu, isibehlula njani. Bangazifaka abafuna ukuzifaka kodwa hayi. Aluba thina bathwakazi siba busy ngerestoration sithathe ilizwe lethu labokhokho bethu sizibuse thina. Labana labo bezibuse ngombuso wabo.”

Kusenjalo isizalwane seZimbabwe uVuyani Hlazo uthi baphakathi kokwesaba okukhulu kweleSouth Africa ngenani elikhu labantu asebebanjwe ngumkhuhlane wecoronavirus.

“Kubonisa ukuthi kusasekhatshana lapha esiyakhona njalo akakho umuntu olethemba ukuthi kuzaphinda kulunge. Njengesizalwane seZimbabwe esilapha ngizizwa ngisesaba ukuthi sizaphelelaphi, kuzakwenzakalani ngathi ngalei sikhathi esibi kangaka.”

Sebebanga izinkulungwane ezingamakhulu amathathu (close to 300,000) asebebanjwe yileli gciwane kanti sebesedlula izinkulungwane ezine (over 4,000) asebefile.

XS
SM
MD
LG