amalinks wokungena

Breaking News

Abemba Okutshiyeneyo Abayitholi Imali Yokuthuthukisa Imigodi


Abemba igolide ezansi yeMaNdebeleni bakhala ezimathonsi ngokuncitshwa imali yokubolekwa okumele ibancedise emsebenzini yabo.

Lokhu kwenzakala ngesikhathi uhulumende esithi ubeke eceleni izigidi ezingamatshumi amane zamadollar - $40 million - eyokusiza abakumsebenzi wokwemba abasacathulayo.

Akula ngitsho lomuntu oyedwa eMaNdebeleni osephiwe limali.

Lesisikhalazo siphume emhlanganweni wabembi bemigodi yegolide emincane ezansi yeMaNdebeleni oweMatabeleland South Alternative Mining Indaba oqhutshelwe eGwanda District Club.

Inengi labakhulume emhlanganweni lo liveze ukukhathazeka ngokubandlululwa lapho kuthe kwaphuma izimali zokuboleka ukuthuthukisa umsebenzi.

UMnu. Seatosea Ncube, umsekeli kamgcinisihlalo weMatabeleland South Small Scale Miners, uthi babhekane lendubo ezinengi kodwa olumqoka ngelokungafinyeleli lezi zimali.

“Kodwa olukhulu ukudlula zonke yikungafinyeleli engathi ngamaloan kumbe imining equipment. Bengizacela labo abasipha amaloan benze kube lula kuma small scale miners. Nxa sikhuluma ngama small scale miners sikhuluma ngabantu abqalisayo, abakhasayo imigoqo efakwayo iyabe isinda.”

UNkosazana Sithembile Ndlovu ngomunye wababhalela becela limali kodwa kakatholi mpendulo.

“Mina ngingomunye walabo abacela imali le asikatholi izimali zakhona. IZimbabwe Miners’ Federation kumele ikubone ukuthi kulumhlubulo iyathola izikhalazo zethu …”

UNkosazana Matilda Masiya ugcizelele esithi kulilungelo labo njengezizalwane zeZimbabwe ukuthi bayiphiwe limali.

“Lathi aMaNdebele sifuna ukunxuswa njengabantwana abeZimbabwe ukuthi silingane sonke. Kanti sizayithola nini leyo loan ikakhulu omama kasincedwa. Basincitshelani imali le?”

Isikhulumi senhlanganiso yeZimbabwe Miners’ Federation, uMnu. Dosman Mangisi, utshele lumhlangano ukuthi imali ikhona njalo basahlolisisa amaphepha alabo abacela usizo.

Osebenza loMangisi, uNkosazana Similo Siziba, ukhuthaze abakulumsebenzi kulesisabelo ukuthi balungise ngokwabo indubo ababhekane lazo hatshi ukulindela abavela phandle.

“Singadingi ukulungiselelwa ngabantu abavela phandle ake sizilungisele thina. Nxa lisola iZimbabwe Miners’ Federation liyibize ibuye eMat South ibuye izophendula imbuzo elifuna ukuphendulwa. Sibongela lelithuba kade safuna ukuhlangana njenge province kusehlula kodwa lamhlanje sihlangene."

Inengi kulesisabelo liphila ngokwemba igolide ngenxa yokuswelakala kwemisebenzi elizweni.

Umphathintambo obone ngezenzakala ezansi kwele MaNdebeleni, uMnumzana Abedinico Ncube, ukhuthaze izimbamgodi ukuthi zisebenze ngonazelelo njalo ngokusemthethweni okungawoni imvelo lokudala ingozi ezinjengokudilikelwa kwabantu emigodini le.

XS
SM
MD
LG