amalinks wokungena

Breaking News

UMnangagwa Uthi Abantu Abatshintsha Imali Emkambo Wensitha Babhidliza Ilizwe leZimbabwe


UMongameli Emmerson Mnangwagwa ufika edale lephalamende ngoLwesibili lapho ayethule khona umbiko weState of the Nation Address.
UMongameli Emmerson Mnangwagwa ufika edale lephalamende ngoLwesibili lapho ayethule khona umbiko weState of the Nation Address.

UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi ukhathazekile kakhulu ngokuthenga lokuthengiswa kwedola leMelika emkambo wensitha athi sokubhidlize umnotho welizwe ngokukhuphula isisindo sedola leZimbabwe.

UMnu. Joseph Chinotimba lamanye amalunga edale lephalamende ngesikhtathi uMongameli Emmerson Mnangagwa esethulaumbiko weState of the Union Address
UMnu. Joseph Chinotimba lamanye amalunga edale lephalamende ngesikhtathi uMongameli Emmerson Mnangagwa esethulaumbiko weState of the Union Address

UMnangagwa ukhulume lokhu ngoLwesibili ngesikhathi esethula umbiko wakhe wesimo esiselizweni oweState of the Nation Address edale lephalamende eHarare.

Uthe uhulumende uyakwazi ukuthi kulabantu asebethethe ithuba lokuthenga lokuthengisa imali emkambo wensitha ngesikhathi uzulu ethwele nzima ngokuzama ukuziphilisa.

“Kulamanyathelo ambalwa esiwathathayo ukuthi silungisise ukuswelakala kwemali elizweni aqoqela ukususa amathuba okuthengiselana imali alethwa yikuba lentengo ezitshiyeneyo. Ngiyathokoza ukwazisa ukuthi inhlelo zokunciphisa indleko zikahulumende sezilethe impumela enhle.”

Kulabanye abathakazelele okwethulwe nguMnangagwa labanye njalo abachothoze umbiko wakhe weState of the Nation Address.

Okwenzakale edale lephalamende ngoLwesibili ...
Okwenzakale edale lephalamende ngoLwesibili ...

Umphathintambo wezamandla kagetsi, uMnu. Fortune Chasi. wamukele ngenjabulo umbiko kamongameli esithi uphathe udaba lokusilela komlilo kagetsi eZimbabwe.

Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Pride Mukono, uthe uMnangagwa uphathe ngenhlupho ezivele zisazakala kodwa engela macebo wokuzilungisisa.

“Siyabona ukuthi iState of the Nation Address bekuyisikhwama esigcwele umoya nje. Akukho akukhulumileyo okungenza ilizwe liyephambili. Siyabona ukuthi ubekhuluma ngandaba zeCommand Agriculture lapho abalokhu bethela imali kuhlelo olungasiniki lutho. Ngendlala esilayo eZimbabwe kukhangelwa imali eyadlaliswa ifakwe kuloluhlelo besikhangelele ukuthi abantu ngabe bayasutha. UMnangagwa uthe iZimbabwe isikhululekile kwezombusazwe kodwa siyabona ukuthi abantu balokhu bethunjwa ezindlini, betshaywa, bebulawa.”

Abanye abantu akade betshengisela phandle kwedale lephalamende ngoLwesibili eHarare.
Abanye abantu akade betshengisela phandle kwedale lephalamende ngoLwesibili eHarare.

Amalunga ebandla eliphikisayo eleMDC elikhokhelwa nguMnu. Nelson Chamisa atshengisele ngokuphuma edale umongameli eqala ukwethula umbiko wakhe esithi kakhethwanga nguzulu kukhetho olwenziwa nyakenye.

Umgcinisihlalo weMDC, uNkosazana Thabitha Khumalo, uthe lesi yisinqumo abasivumelanayo emhlanganweni wabo omkhulu oweCongress.

“Thina njengebandla leMDC elikhokhelwa nguAdvocate Nelson Chamisa silomgoqo esawuphiwa yiCongress leNational Council eyokuthi uhulumende kaMnangagwa kasimthathi njengo hulumende ngoba kithi nguhulumende wamasela owantshontsha ukhetho eConstitutional Court. Namhlanje simtshengisele ukuthi lowo mgoqo ulokhu ukhona thina kasimthathi njengomongameli welizwe, ngupresident weConstitutional Court. Thina njenge bandla leMDC siyabona ukuthi ilizwe selimi ngekhanda. Kuqakathekile ukuthi kube lokukhumisana komlotha.”

UNkosikazi Monica Mutsvangwa labanye akade besedale lephalamende ngoLwesibili eHarare.
UNkosikazi Monica Mutsvangwa labanye akade besedale lephalamende ngoLwesibili eHarare.

Embikweni weSONA, uMnangagwa uthe uhulumende wakhe usevumeze amankampani azimele wodwa ukuthi enelise ukuthenga amafutha ezimota okuzisebenzisela wona wodwa ngesikhathi ilizwe lingela mali yaphandle eneleyo ukuwathenga.

Kwezokulima uthe uhulumende usebeke eceleni amadola phose amabillion amabili eMelika -US$ 1.8 billion - yokuthenga okokulimisa okugoqela inhlanyelo yomumbu, imvundiso lokunye.

Kuhlangothi lwezokwemba uthe ilizwe lithole amadola edlula kancane ibillion - US$ 1.3 billion kunhlelo zikahulumende zentuthuko.

Udaba Esilethulelwe NguGibson Bhebhe
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:17 0:00


XS
SM
MD
LG