amalinks wokungena

Breaking News

Kusungulwa Inkulumo Yokuvulwa kweUniversity yeGwanda


Uzulu waseMandebeleni uthi kuqakathekile ukuthi uhulumende akhulumisane lozulu ngendingeko zakhe engakaqali umsebenzi, ngoba ezikhathini ezinengi akazwisisi ukuthi izabelo ezitshiyeneyo kuyini ezikuswelayo, njenge Matabeleland South edinga izikolo zokufundela ukwedlula amakolitshi lamayunivesithi.

Zikhuluma ngodaba lokuvulwa kweyunivesithi eGwanda ekhangelelwe ukufundisa ngezobungcitshi bokwenjiwa kwamatshe aligugu, i-Mining Engineering, ukukhangelwa kwezifuyo , i-Veterinary Science kanye lezokulima ngokuthelezela, i-Irrigation Engineering and Management, izakhamizi zithi abantwana bakulumango abasoke benelise ukungena kuli univesithi ngoba zilutshwane izikolo ezifundisa kanye leziqhuba kuhle ezifundweni eziyizo ezidingakalayo ukufundela lokhu.

Bekuxoxiswana emhlanganweni kazulu ophathwe yikhomithi yedale lephalamende ekhangela ngezemfundo, iParliamentary Portfolio Committee on Higher and Teartiary Education and Technological Development edinga ukubeka imithetho emibili ephathelane lokuvulwa kwama univesithi amabili e Gwanda leManicaland.

Ongene lumhlangano uMnumzana Richard Moyo, uthi azikho izikolo ezinengi ezenelisa ukufundisa ama Sciences ngendlela ngenxa yokusilela kwendingeko zakhona kungakho bekumele lokhu kukhangelisiswe kungakathathwa isinqumo sokuthi iyunivesithi yeGwanda izaphatha zifundo bani.

Kugcwele omakorokoza ye, kodwa uthi lokhu akusikho okungenisa umuntu eyunivesithi kungakho aluba likolitshi lihlanganise lezi zifundo lezinye eziqhutshwa kuhle kulumango – ama Social sciences ukwenzela ukuthi abantwana bafunde lapho kusathuthukiswa ukufundiswa kwama Sciences kulumango.

UMnumzana Moyo uqhubeke esithi isifiso sakhe yikuthi kuqakathekiswe imfundo ezikolo eziphansi ngoba ukusilela kwezikolo lemimango emide ehanjwa ngabantwana yiyo eyenza bengaqhubi kuhle ezifundweni zabo.

Ekhuluma emhlanganweni munye, uNkosikazi Nobuhle Dube, oyisakhamuzi, uthi abantu bakulumhlubulo abayamukele liyunivesithi ngoba iyinguquko, bekele ukukhonona njalonje okuyikho okwenza lumhlubulo usale emuva kwezinye indawo kusiba lengqubelaphambili.

Iyunivesithi yeGwanda iqale ukuthatha abafundi ngomnyaka ka2012, ingaphansi kwe National University of Science and Techology.

Ugwalo lolu, iGwanda State University Bill H.B 9, 2015, ludinga ukubeka umthetho ozakwenza izimele yodwa njengekolitshi eligcweleyo.

Lanxa nje ekhona amanye amayunivesithi alezinye izifundo elizweni, eHarare le Gweru, inengi labantwana abavela kwezinye indawo ezikhatshana lamadolobho la, lehluleka ukuyakhona ngenxa yendleko zendawo yokuhlala leyokugada phezu kwaleyo edingakalayo ukubhadalela izifundo.

XS
SM
MD
LG