amalinks wokungena

Breaking News

IBotswana Kayikaboleki eleZimbabwe Imali Yokuthuthukisa Amafekithali


Ilizwe leBotswana kalikavezi ukuthi yindaba lingaboleki eleZimbabwe imali elayithembisayo.
Ilizwe leBotswana kalikavezi ukuthi yindaba lingaboleki eleZimbabwe imali elayithembisayo.

Amathemba esivumelwano sosizo lwemali engange zigidi ezingamatshumi ayisikhombisa (i$70million) amabhanga eBotswana okwakumele ayiboleke abamabhizimusi beZimbabwe ngomnyaka ka 2012, asetshabaIele.

IZimbabwe kanye leBotswana zalobelana isivumelwano sokubolekana imali engangezigidi ezingamatshumi ayisikhombisa, ukuze kuvuselelwe inhlangothi zomnotho weZimbabwe ezilokhu lalamhlanje zidonsa nzima.

Isivumelwano lesi salotshwa ngomnyaka ka2012, ngesikhathi iZimbabwe iphansi kukahulumende womanyano, owawubunjwa ngamabandla athi amacele amabili aweMDC ekhokhelwa nguMn. Welshman Ncube lelikhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai leZanu PF, umphathintambo wezemali kuse sengumnunzana Tendai Biti.

Ngaphansi kwalesisivumelwano, amabhanga eBotswana kwakumele ancede abakumabhizimusi abeZimbabwe, uhulumende weBotswana yena abenguye ozabhadala uma abamabhizimusi bengehluleka ukubuyisela leyo mali.

Kodwa amabhanga kukhanya aba madolo nzima engelaqiniso ukuthi kuzakwenzakalani ngemva kokhetho lweZimbabwe lomnyaka ka2013.

Omunye owe Zimbabwe obona ngezomumo womnotho, uthi ukhetho lolu lwaguqula okunengi ngesivumelwano lesi.

"Ukhetho lwantshintsha izinto ezinengi, uhulumende weBotswana wabona ukuthi kungcono ame kancane ngesivumelano ebone ukuthi indaba ziyakuphi eZimbabwe ngemva kokhetho. Kwabanzima ngoba kwangena omunye umphathintambo wezemali eZimbabwe ngemva kokhetho."

Uqhubeke ethi ukungena kohlobo lwemali yama bond notes kwenza amathemba amancane ayesele ahle atshabalala.

“Imali esentsheziswayo eyama bond notes, ayinanzwa ngaphandle kweZimbabwe. Ngubani ongafuna ukungena kusivumelwano uma kunje.”

Ngaphansi kwesivumelwano, abeBotswana labo abafuna ukusungula amabhizimusi kweleZimbabwe babezathola usizo, kodwa imithetho efana lokunikeza amandla amanengi awamabhizimusi ezandleni zezizalwane zeZimbabwe, owe Indigenization and Economic Empowerment Act, awuzange ubakhange, wabenza banyampa inhliziyo lokungethembi uhulumende walelo lizwe.

IZimbabwe kubikwa kumele ithole usizo lwemali olufika amabhiliyoni amahlanu -i$5billion - ukuvuselela inhlangothi ezithile zomnotho ukuze iyenelise ukudala amathuba omsebenzi.

XS
SM
MD
LG