amalinks wokungena

Breaking News

Sebethwele Amagabha Avuzayo Ababhadalela Imali Yama Medical Aid


Ezinye iziphathamandla zenhlanganiso yeHealthCare Finders of Zimbabwe.
Ezinye iziphathamandla zenhlanganiso yeHealthCare Finders of Zimbabwe.

Abenhlanganiso yomanyano wenhlanganiso zonke ezihlela inhlelo zokubhadalela indleko zokwelatshwa eye HealthCare Funders of Zimbabwe bakhuthaza uhulumende ukuthi akhethe ukusebenzisa idola leMelika lilodwa kumbe alikhiphe phakathi kwemali zonke ezisetshenziswayo elizweni.

Bathi ukuba khona kwedola phakathi kwezinye imali kuphazamisa umsebenzi wokuhlawulela indleko zokwelatshwa ezama Medical Aid Schemes.

Isicelo lesi sibuya ngesikhathi imali yohlobo lwama $RTGS, eyiyo eholwa nguzulu, isinciphe isisindo sayo okwethusayo, isehluleka ukumelana lokukhuphuka kwentengo elizweni osokwenza kube nzima ukubhadalela indleko yokwelatshwa lemithi ngedola leMelika.

Lokhu sekutshiye inani labantu abenelisa lezinhlelo liwe ngesilinganiso sengxenye ekhulwini (50%).

Enika ubufakazi kukhomithi yedale lephalamende ebona ngempilakahle, eyeHealth Portfolio Committee, umqondisi weHealth Funders of Zimbabwe, uMnu. Stanford Sisya, uthe uhulumende sekumele angenele kuloludubo.

“Sesinanzelele ukukhuphuka kwentengo kusukela umnyaka odluleyo njalo thina njenge Healthcare Funders sesibhekane lokubhidlika kwemali esasiyigcinile kusukela eminyakeni sisebenzisa idola leMelika. Lokhu sokusenza sehluleke ukubhadala imali kumalunga ethu.”

USisya uqhubeke esithi inhlanganiso yakhe ikhathazekile kakhulu ngokungaqakathekiswa kohlangothi lwempilakahle kazulu nguhulumende.

“Esikunanzelelayo yikuthi nxa kulodubo lwamafutha ezimota usizo luza masinyane kodwa nxa sekuludubo lwempilakahle kazulu, usizo alubuyi masinya, kulabantu abasezibhedlela, kulabantu abadinga ukwelatshwa konke lokhu kuyasikhathaza.”

UMnu. Kieth, olilunga leZimbabwe HealthCare Funders, uthi inhlanganiso yakhe izimisele ukuphathisa uzulu kwezempilakahle elizweni kodwa uhulumende laye kumele aphathe eyakhe indima.

“Kulusizi ukuthi thina njengabantu beZimbabwe kuzamele siye kwele South Africa siyelatshwa ngodokotela abavela kuleli. Esikufunayo lapha elizweni yikuthi kube lempahla kanye lemitshina ezasenelisa ukuthi sithuthukise ukwelatshwa ezibhedlela zethu. Sifuna ukuthi senelise ukwelapha uzulu lapha elizweni hatshi ukuthi siqhubekele phambili siselatshwa kwamanye amazwe.”

UMnu. Nkosana Tshuma, isakhamuzi seHarare, uthi akusizi ukuthi inhlelo lezi zibhadalise uzulu ngama RTGS ngoba lowomuntu engagula akasoze athole usizo lokuhlawulela ukwelatshwa.

“Mina engikubonayo yikuthi labo abapha uncedo lwehealth, ama health insurers, alungile ecela imali yama dola eMelika ebantwini ngoba imali yakuleli, iRTGS ayisathengi lutho. So, kumele sinanzelele ukuthi laba abenhlelo lezi ngabantu abakubhizimusi, njalo kumele sibekwazi ukuthi labo bafuna inzuzo, pho nxa bengamukela imali engathengi lutho angiboni kuyingqondo ekhaliphileyo. Ngibona kungcono uhulumende akhuphe leyo mali yama RTGS, sisebenzise idola leMelika, sake sayisebenzisa. Kuzehlulani khathesi?”

Lokhu kuza ngesikhathi ilizwe libhekane lodubo lokusilela kwedola leMelika lokuthenga ngalo amafutha ezimota, umlilo kagetsi kanye lemithi.Iholo labantu abanengi kalisathengi lutho ngoba isisindo salo selitshabalaliswe yikuqina kwedola leMelika ngakho inengi alisenelisi ukuthi liphatheke kunhlelo zokubhadalela indleko zokwelatshwa ezama Medical Aid.

Udaba Esilethulelwe NguGibson Bhebhe
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:13 0:00

Udaba Esilethulelwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:10 0:00
XS
SM
MD
LG