amalinks wokungena

Breaking News

Impumela Yoketho lweMelika Kayisoze Iguqule Lutho: Kutsho Uzulu weZimbabwe


uzulu weMelika uyavota
uzulu weMelika uyavota

Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe kanye lozulu jikelele weZimbabwe bathi akula nguquko abayikhangeleleyo kwezobudlelwano beMelika lelizwe labo kungakhathalekile ukuba kunqoba bani kukhetho lokudinga umongameli kweleMelika lapho okungqikilana uMongameli Donald Trump owebandla lamaRepublican loMnu. Joe Biden webandla lamaDemocrats.

Izizalwane zeZimbabwe zithi kungoba nxa kukhangelwa obekusenzakala eminyakeni ephose ifike engamatshumi amabili inkokheli ekade ithatha intambo ombuso kweleMelika ibilokhe igcizelela izijeziso zenotho kungakhathalekile ukuba ngowebandla liphi kodwa okujabulisayo lelolizwe iqhubeke litholisa usizo kunhlangothi ezehlukeneyo ngaphansi kwesikhwama se PEPFAR.

Omunye wabake bahlala kweleMelika eyingcwethi njalo ecubungula ezombusazwe okhokhela inhlanganiso ye Coalition for Market and Liberal Solutions - COMALISO umnumzana Rejoice Ngwenya uchasisa kabanzi ngalokho.

“Mina ngithi kungenani ngempumela yalolukhetho, kumbe yi Republican enqobayo, kumbe yiDemocrat enqobayo, angiboni kulenguquko. Ubudlelwano obukhona phakathi kwe America leZimbabwe buvele abumanga kuhle. I Foreign Policy eyeMelika, kayintshintshi ngoba sekungene kumbe iRepublican kumbe i Democrat. ”

Kwasekelwa ngumqondisi wenhlanganiso ekhankasela ukutholiswa ulwazi kundaba zeSisekelo sombuso kukazulu weZimbabwe ye #This Constitution uNkosikazi Abigail Mupambi.

“Angiboni mina ukuthi kulolutho oluzantshintsha, lokhu kwayehlula yena uObama olegazi elakithi. Trump or Biden, bonke baqhuba iAmerican Interest and iPolicy yabo on Foreign Policy, is still the same. Uzananzelela ukuthi iPower is institutionalised, its not personalised. So angiboni mina ichance eyokuthi thina as iZimbabwe, kulolutho olungantshintsha kusiya ngokuthi ngubani owinileyo, angikuboni lokho. ”

Isiphathamandla sebandla le ZAPU, umnumzana Patrick Ndlovu uthi osekukhona yikuba kube lokuzinikela ukulungisisa umonakalo kwezomnotho.

“Ngoba lala maSanctions akhona athi afuna ama reform, amareform ayenziwa yithi, awayenziwa yiAmerica. Njalo futhi ngalesi isimo seCovid esikhona lesi, sesisithi indoda kumele idle lokho ekulimayo ngoba akusathengiselanwa ngendaba zeCOVID, akusahanjwahanjwa. So kumele sibuyele esimeni sokuthi kumele sizilimele, sizifuyele, sizimele sodwa ngazo zonke indlela. Singameleli ukuthi khona kuzabuya ozosinceda evelela kwenye indawo. Hayi angiboni ukuthi impumela yokhetho lweAmerica, kumele sizikhathaze kakhulu ngalo.Lokho okwabo okokuthethisana labeZanu Pf labo ED ngokwabo, akusiniki thina isinkwa etafuleni, akusiniki impuphu. Thina sikhangele kakhulu ukuthi abantwana bathole impuphu, bazayithola ma sizilimela thina. Sokunguvuka uzenzele ngesimo seCOVID langesimo lesi esobuyanga esikiso thina khathesi. ”

Ummeli weMelika eZimbabawe u Ambassador Brian Nichols yena uqinisa elokuthi ilizwe lakhe lizoqhubeka litholisa eleZimbabwe, usizo njengenhlalayenza kwezokunakekela inhlalakahle kazulu.

“Uhulumende wakweleMelika useqale inhlelo ezimbili, olwe TAKUNDA lolwe AMALIMA, ngaphansi kwesikhwama se International Development – USAID ngenjongo yokusiza uzulu ukuthi athole ukudla. Lezinhlelo zeminyaka emihlanu zizosiza abantu abafika phose i four hundred and ninety thousand ezigabeni ezibalisa eseMatebeleland North, Masvingo leManicaland. Inhlelo zombili lezi zizosiza uzulu weZimbabwe ukuthi alwisane lendlala lobuyanga, kusize njalo ekuthini abe ngozimelayo hatshi ukube lokhe elindele ukutholiswa usizo. ”

Umgcinisihlalo wekhomidi yezobudlelwano lamanye amazwe womhlaba edale lephalamende ongowebandla leZanu PF, uMnu. Kindness Paradza, uyagcizelela laye ukuthi kusobala ukuthi ukukhethwa kukamongameli omutsha kweleMelika akuguquli lutho okuphathelane lezijeziso lobunye ubudlelwano bamazwe womabili.

Umpathintambo wezobudlelwano be Zimbabwe lamanye amazwe umnumzana Sibusisio Moyo, uthi lanxa kusiba lokuhitshana lapha lalaphaya phakathi kweMelika leZimbabwe, amazwe womabili ayakhulumisana ngenjongo yokulungisisa ubudlelwano.

Lanxa eleMelika lafakela ezinye iziphathamandla zeZanu PF ezikuhulumende labadlelana lazo izijeziso zenotho, lelo lizwe lilokhu likhokhela ekupheni eleZimbabwe uncedo olukhulu kunhlangothi zonke zempilo ezigoqela kwezempilakahle, ukudla, ezemfundo lokunye.

Abehofisi yommeli weMelika eZimbabwe baveze ukuba uhulumende wakulelo lizwe seyanelise ukutholisa oweZimbabwe usizo lwemali engamabillion amathathu lenkulungwane ezingamakhulu amahlanu zamadola akweleMelika ( USD$3.5 billion ) , selokhu latholayo uzibuse leli lizwe ngomnyaka ka 1980.

XS
SM
MD
LG