amalinks wokungena

Breaking News

Induna yamaNdebele EseSouth Africa Ikhala Ngamacala Adalwa Ngabe Zimbabwe


Induna uAlbert Zwelibanzi Gumede
Induna uAlbert Zwelibanzi Gumede

Induna uAlbert Zwelibanzi Gumede eyakhethwa kweleSouth Africa ngabadabuka kweliMthwakazi eMandebeleni abahlala kweleSouth Africa useveze ukuthukuthela okukhulu ngamacala adalwa yizizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa.

Mihlayonke endaweni ezifana le Hilbrow, Berea le Yeoville kubikwa izehlakalo zokudutshulwa lokugwazwa kwabantu kusenziwa yizizalwane zeZimbabwe. Abantu abasenelisi ukusebenzisa umakhalekhukhwini wabo bekhululekile besesaba lezi izigelekeqe.

Okwamanje kulezizalwane zeZimbabwe ezintathu ezimiswe emthethwandaba ngodaba lokudlwengulwa kowesifazana lokubulawa kwamadoda amabili abotshwa izandla aphoselwa edamu.

Induna uGumede uthi sekufanele zonke izizalwane zeZimbabwe ezihlonipha umthetho zisukume ziqede bonke lobu budlova.

Kutsho uGumede: “Ngiyafisa ukuthi ingane zakithi ziphatheke, zikhuzeke, futhi zazi ukuthi la eSouth Africa ziphethwe ngabantu. Loba ungaze uye eBotswana bakhona abanikazi beBotswana abaphatha lelo lizwe. Ungaze uye eUK bakhona abanikazi balelo lizwe abaphatha leyo ndawo. Siyafisake ukuthi ziphatheke okwenzela ukuba ma zibuyela ezweni lakibo zikwazi ukuthi zihloniphe.”

Akusuye yedwa uNduna Gumede othukutheliswe yizenzo lezi ezimbi zezigilamkhuba ezivela eZimbabwe. Isizalwane seZimbabwe unkosazana Sipho Moyo uthi sebesiba lamahloni nxa behlangene lezizalwane zakweleSouth Africa ngoba sekungathi wonke umuntu odabuka eZimbabwe ugangile.

“Lanxa abantu bephumile bazazi ukuthi la-la basasekubhaceni singamarefugees. Si refaine from ezenzweni zecrime sisukeni kakhulu ecrimini, ngoba siyananzelela ukuthi abantwana la eGoli umntwana angafika uyenza noma yini umkhuba angawudlala phambi kwakho ungumuntu omdala. Ma uthi uyamkhuza uzokutshela ukuthi no! No! Kanti wena ungubani awusobabami ubabami ngimtshiye endlini or ubaba usele ekhaya,” kutsho uMoyo.

UGumede uthi lo umkhuba akufanelanga wekelelwe njengoba lokhu kubulawa kwabantu sekutshiye intandane labafelwakazi abanengi ngenxaye nje yezigangi ezilutshwana.

Kutsho uGumede: “Njengokubana siyazibona izidumbu ziphuma everyday lalapha zisiya ekhaya, zingane zethu. Siyafisake ukuthi kungenzeki lokhu sifisa kume. Siyafisa futhi ukuthi lengane zethu lezi ezifundileyo zifundise lezi ezinye ezingafundanga ukwenzela ukuthi ngelanga sebesiyabusa ilizwe lakibo leli elikhona elikaMthwakazi bakwazi ukuthi benzani.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi ukhathazwa kakhulu layintsha ethe ngokufika kweleSouth Africa yalahlekelwa yinhlonipho.

“Uyathola abafana abancane kumbe okungamankazana okuncane okulapha eGoli kungaselanhlonipho kungasahloniphi abantu abadala. Umntwana oyinkazana osebuya la eGoli usefika usehlala lendoda kibo kungaziwa ukuthi usehlala lendoda.Umuntu angafa umfana akasazi ukuthi abikele bani ngoba vele akaziwa ukuthi ungumkhwenyana,” kutsho uMabhena.

Unkosazana Moyo uthi ungahlangana lowesilisa weZimbabwe esithubeni uhle uqale ukuthandaza ungazi ukuthi iyozala nkomoni.

Kutsho uMoyo: “Thina izibhamu sikhule singazazi ekhaya imbobho abantwana bonke bathwele ingqamu bayagwazana. Kukhulunywanje ama mosheries agcwele ngabantu ababulalanayo bodwa singabantu bekhaya sodwa sibulalana sodwa angeke usaphuma endlini ekuseni ungatshaywa luvalo ukuthi kambe ngizafika emsebenzini kumbe ngizaphenduka ngilokhe ngiphethe isikhwama sami konke lokhu kwenziwa ngabantwabethu labanawethu.

UMabhena uthi okwenza inengi ligange yilokho ukuthi umuntu uza eGoli engelaphasipoti abesefika lapha avuke eseganga esazi ukuthi katholakali lula.

“Abantu abanengi babuya eGoli lokhu berojwa ngomalayitsha umuntu uyabuya engela phasipoti kanti iphasipoti siyakwazi iyi $53 eZimbabwe kodwa omalayitsha bayakucharger imali engange R1500. Thina esikucelayo yikuthi abantu abathathe amaphasopoti babuye ngokusemthethweni nxa bebuya eGoli. Kasisayithandi indabale yokuti abantu bangene emanzini kumbe abantu babuye nzima nxa besiza eGoli,” kutsho uMabhena.

Lo ngumkhuba uNduna Gumede othi uphakathi kokuthatha amanyathelo okuwuqeda.

Kutsho: “Sizalwenza uhlelo lokuthi induna esekhaya ibhale incwadi yomntwana osuka ekhaya esiza la afike la afike lencwadi ezala ize kuGumede ngoba siyazi ukuthi abantwabethu sebeluvanzinje sebeyizinto zeganga. So siyafisa ukwazi ukuthi umtwana wonke ola eGoli, umtwana osekhaya, labadala bangakhiphi umntwana engalaphasipoti iphasipoti isingu R600.”

Lobanje inyathelo leNduna uGumede leli lingeke libe lula, abanengi beZimbabwqe bayalisekela besithi ukuqeda lobu bugebenga kuzakwenza bahlonipheke emphakathini wakweleSouth Africa.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG