Inhlanganiso emele amalungelo abantu abalohlupho lwejwabu elingelambala opheleleyo, ama Albino, ithi udubo abahlangana lalo kwezempilakahle lungaba nganeno nxa kungengezwa ukuzwisiswa kwesimo sabo ezimulini lemphakathini.
Inengi labantu laba likhuthazwa ukuzinakekela emikhuhlaneni enjenge mvukuzane yesikhumba ngokuzivikela lapho lisiya elangeni ngokugcoba amafutha avikela ijwabu kunsaba zelanga kanye lokugqoka ingowane ukuze lehlise ingozi yokuba lomkhuhlane lo.
Abezempilakahle bathi umumo lo ngomunye yeminengi ebangelwa yikuswelakala kwe melanin eyiyo eyenza isikhumba somzimba, amehlo kanye lenwele kube lombala. Isimo lesi kaselapheki kodwa umuntu uzalwa elaso njalo sibangela ukuthi esikhathini esinengi isikhumba somzimba sizwele masinya ukutshiswa lilanga kuthi umuntu wakhona abelohlupho lwamehlo njalo.
UNkosikazi Netsai Moyo, ongumongikazi, uthi kuqakathekile ukuthi uzulu azwisise ukuthi lesisimo sibangelwa yikungahlangani kuhle kokuthile emzimbeni amagenes avela ebazalini, akulani lokuthi owesifazana ufebile kumbe ngumthakathi okubangela ubandlululo.
UNkosikazi Moyo uthi lesisimo siletha indingeko ezithile okwenza kubemqoka ukuthi kusebenze amasunscreens, amafutha avikela kunsaba zelanga, ingowane kumbe ukutshona umuntu egqoke izembatho ezivala isikhumba sonke emzimbeni nxa kusenza.Uthi kuvamile ukuthi abantu abakulesisimo babe lemvukuzane yesikhumba njalo bengaboni kuhle emehlweni okuyizinto okumele batshone beziqaphele basukumele phezulu ukuya ezibhedlela nxa kukhanya angathi kukhona okungahambi kuhle.
UNkosikazi Nomagugu Nkomo, oyisakhamuzi, uthi kumele uhulumende aphathise abakulesisimo ikakhulu emaphandleni lapho beswela imali yokuthenga amafutha adingakalayo. Uthi imfundiso lolwazi lakho kuyadingeka ukuze kuqedwe ubandlululo.
UMnumzana Phillip Dungeni, okhangela amalungelo oluntu, uthi lanxa izihlobo zingelankethabetshabi nxa ilunga likulesisimo akunjalo lapho kuhlanganwa labantu nje. Abantu nje, uthi bavamile ukuxwaywa labo abakulesisimo okwenza inengi lizithole libandlululiwe ikakhulu ezikolweni beselifunda nzima.
Ugcizelele njalo ukuqakatheka kokuthi abantwana abazalwa belalesisimo bakhuthazwe ukufunda ngobanxa bethe baphumelela kubalula ukuthi bazwisise ukuqakatheka kokuzivikela kunsaba zelanga njalo benelise lokuthenga imithi lamafutha adingakalayo njalo balondoloze lamehlo abo ngokuya kubodokotela njalonje. Ethi abaswele amathuba baphila nzima ngoba behlezi bebhekane lendubo zokuxathuka kwesikhumba, izilonda kanye lokungaboni kuhle ngenxa yalesisimo.
UMnumzana Dungeni uthi abaphila lalesisimo bathwala nzima ngenxa yokubandlululwa kumphakathi ikakhulu abesifazana ababhekana lobunzima ukwamukelwa kwabozala lapho bethe benda okwenza inengi licine njalo lisiba lomkhuhlane wokudangala idepression ngenxa yokutshona libalabalisa lizidla ingqondo.
Lanxa lumumo uzwisiswa ngabezempilakahle, inengi ikakhulu kuzwekazi leAfrica, lilenkolonkolo ngabantu abalalesisimo abanye kungabathi yibuthakathi abanye kungabakholwa ukuthi lababantu bayasebenziseka ekulungiseni imithi yokwelapha lokuthakatha eqine kakhulu.
Umthetho okhangela amalungelo abagogekileyo kumbe belobulima obuthile okugoqela abale albinism, lanxa usithi kumele bavikelwe nguhulumende ukuze bengabandlululwa njalo bengasetshenziswa ngendlela ezibakhupha isithunzi, uhulumende akula okunengi aphathisa ngakho kulandela ukwehluleka ukusekela uhlangothi lweSocial Welfare.
Emazweni asempumalanga yezwekazi leAfrica, kuvamile ukuzwa kuthiwa kubulewe abantu abangama albino kudingwa izitho zabo zomzimba ukuyasebenzisa ukuqinisa imithi.