amalinks wokungena

Breaking News

Intathelizindaba zeZimbabwe Zinanza Usuku lweWorld Press Freedom Day


World Press Freedom Day
World Press Freedom Day

Ilanga labakumsebenzi wokwethulwa kwezindaba ngokukhululekileyo eleWorld Press Freedom Day lonyaka linanzwa phansi kwendikimba ethi “Media for Democracy: Journalism and Elections in Times of Disinformation,” libone intathelizindaba ezisebenzela imisakazo lamaphephandaba atshiyeneyo zibuthana ehoteleni eHarare zikhulumisana ngenkinga ezihlangana lazo ekuphatheni imisebenzi yazo.

U Tracy Tshuma oyintathelizindaba yeHarare uthi uyaziqhenya ngelanga leli ngoba litshengisa ukuqakatheka komsebenzi wakhe.

“Njengentathelizindaba siyathaba ukuthi kulelanga lokuthakazelela umsebenzi esiwenzayo, lokhu kutshengisela ukuthi umphakathi uyawuqakathekisa lowo msebenzi ngakho ke kuyathabisa”

Intathelizindaba ezinengi zithi loba kulelanga lokunanza umsebenzi omkhulu eziwenzayo zifisa kuqakathekiswe ukuphathwa kwazo zihlonitshwe lapho ziqhuba umsebenzi.

Lokhu kuza ngemva kokuba ilizwe leZimbabwe lilembali yokuhlukuzwa kwentathelizindaba ikakhulu ngesikhathi sokhetho lapho inkokheli zamabandla ezombusazwe zilakho ukuthethisa loba ukutshotshozela ukutshaywa kanye lokubotshwa kwentathelizindaba eziyabe zilobe kumbe zisakaze imicabango eyehlukene leyabo.

Loba inhlanganiso ezimela intathelizindaba ziqhubeka zikhulumisana lenkokheli zamabandla ezombusazwe kanye lamapholisa ukuthi zihloniphe umsebenzi wazo ukubotshwa kwazo lokhu kuqhubekela phambili.

U Nonhlanhla Mabhena osebenzela emsakazweni weCORAH FM eHarare, uthe uhulumende kumele abone ukuthi intathelizindaba zivikelwa kulokhu kuhlukunyezwa kungakhethi ukuthi ngowesilisa kumbe ngowesifazana.

“Umbono wami yikuthi ukuba yintathelizindaba loba kuseZimbabwe loba ukwamanye amazwe eAfrica okusiwo msebenzi olula, sesike sezwa indaba ezinengi ezabanye intathelizindaba ezihlukunyezwayo kugoqela abesifazana labesilisa njalo kubo Iraq, Afghanstan, India, abaseke bahlukunyezwa, abanye babulawa, yebo lapha eZimbabwe zikhona indaba zokuhlukunyezwa kwentathelizindaba zesifazana kanye lezesilisa, kodwa uhulumende weZimbabwe intop angayenza yikuthi afake imithetho evikela hatshi intathelizindaba zesifazana kuphela, kodwa lezesilisa, imithetho ebona ukuthi amaphol;isa akasihlukumezi, njalo lawo mapoholisa ayabe esihlukuluzile agwetshwe phambili kwemthethwandaba”

Udaba egudwini emhlanganweni wanamhlanje belungolokuthi uhulumende kumele aguqule imithetho enciphisa amathuba okuthi intathelizindaba zithole imisebenzi.

Uhulumende uthi imali evela phandle kwelizwe iqondane lokusungula umsakazo omutsha akumelanga yedlule isilinganiso sokungamatshumi amabili ekhulwini-20%, yaleyo ezasetshenziswa ngoba efuna ukuthi imisakazo elizweni ibesezandleni zezizalwane ze Zimbabwe.

Kodwa inkinga ngalokhu yikuthi sekwenze inengi labosomabhizimusi baphandle abafuna ukusungula imisakazo bengenelisi njalo sekuphethe ngobulutshwana bemisakazo elizweni ngoba uzulu waseZimbabwe akalayo imali yokuthi enelise ukusungula imisakazo le eyedwa.

Enye intathelizindaba esadinga umsebenzi uSabelo Ncube uthi uhulumende akumelanga avimbe abalezimali zokuthi basungule imisakazo ngoba kuletha imisebenzi kwabatsha.

“Mina njengomuntu osavela esikolo ngicabanga ukuthi uhulumende kufanele avule indawo ezinengi zokuthi intathelizindaba ezisakhulayo njengami sithole izindawo zokusebenzela,”

Unobhala wogatsha lokwethulwa kwemibiko, uMnu. Nick Mangwana uthembise ukuthi uhulumende omutsha uzinikele ukuguqula isimo sentathelizindaba elizweni ngokulandula imithetho eyenza intathelizindaba zisebenze zikhululekile. Lokhu ukutsho izolo lapho ekhuluma labephephandaba eleChronicle.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:32 0:00
XS
SM
MD
LG