amalinks wokungena

Breaking News

Intathelizindaba Zichothoza uGeorge Charamba Ngezemisakazo


Uzulu ufuna kube lemisakazo etshiyeneyo enjengama community radio stations.
Uzulu ufuna kube lemisakazo etshiyeneyo enjengama community radio stations.

Intathelizindaba zeZimbabwe kwele South Africa sezisole kakhulu isiphathamandla sogatsha lwezokwethulwa kwemibeko lezokusakaza, uMnumnzana George Charamba, kulandela imbiko ayethuleyo esithi inengi lamafuna ukuti umphakathi aphiwe imvumo yokusakaza endaweni ahlala kuzo, ngabantu abalenjongo zombusazwe.

UCharamba wethule lamazwi ngempelaviki ngesikhathi eqhuba uhlelo lokukhuthaza ukwenziwa kwenhlelo zomsakazo.

Zithi inkulumo kaCharamba ikhombisa sobala ukuthi uhulumende akazwisisi isisekelo sombuso esipha uzulu ilungelo lenkululeko egcweleyo ekwethulweni lekutholweni kwemibiko.

UCharamba utshele abezindaba ukuthi inkuthazo yokuthi kwethulwe imisakazo yomphakathi, ivela kwabalenjongo zombusazwe.

Uthe okwamanje uhulumende akasiboni isizatho saleyo nkuthazo ngoba indawo ezinengi elizweni sezilemisakazo ezimeleyo.

Leyinto ezisolwe kakhulu zintathelizindaba zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa.

Intatheli lezi zithi uhulumende kufanale abelamanhloni ngokuthi ngemva kweminyaka engamatshumi amathathu lesithupha iZimbabwe ithole uzibuse kayilangitsho lowodwa umsakazo womphakathi kodwa eleSouth Africa elikhululeke eminyakeni engamatshumi ababili adluleyo selilemisakazo yomphakathi ephose ifike amakhulu amabili.

Intathelizindaba ezimeleyo, uMnu. Stanley Karombo, uthi embusweni okhululekileyo kakusiwo msebenzi kahulumende wokukhetha ukuthi ngubani olelungelo lokwethula imibiko loba ukuthola imibiko ngenkululeko.

Ngakwelinye icele umhleli wephepha lebulenjini eleSouthern Times News, uMxolisi Ncube, uthi akumangalisi ukuthi uthole uhulumende weZimbabwe engayangeki ngokuthi akulamsakazo womphakathi elizweni jikelele.

“Lokhu kusibonisa ukwehlukana kwembuso emibili owaseZimbabwe lowaseSouth Africa. Um,nuso waseSouth Africa lanxa usasemncane ngumbuso okhangelele izidingo zabantu. Ngumbuso owaziyo ukuthi abantu ukuze bahlale besazi okwenzakala elizweni, kumele banikezwe imisakazo eminengi ehlukeneyo ezabanikeza imibono ehlukeneyo kungabi ngumbono owodwa njengalokhu esikubona kusenzakala eZimbabwe.”

Enye njalo intatheli ezimeleyo uNdumiso Mlilo, uthi kuyamangalisa ukuthi kubonakale uhulumende ecabanga ukuthi kuyingozi ukuthi umphakathi azitholele umsakazo owethula indaba eziphathelane laye.

“Imisakazo kazulu iyanceda ekuthuthukiseni umnotho kazulu. Uyathola ukuthi abantu abayabe behlala esigabeni bayakhona ukufunda indaba ezithile, kungabe kuyikumemetheka komkhuhlane kungabe kuyizikhathi ze drought njengobanje kulamanzi manje izulu lisina likhukhula abantu. Bayakhona ukuthi bafundiswe ngendlela zokuzithuthukisa, bafundiswe ngendlela zokuthi benze imali, ama income generating projects.”

UMxolisi yena uthi kuyacaca ukuthi kungani uhulumende esesaba ukuthi umphakathi athole imibiko ngokukhululeka.

“Silohulumende olezinto ezinengi ofuna ukuthi azifihle zingafinyeleli ebantwini, kungakho uyabona ukuthi anganikeza abantu ikakhulu abangayisibo beqembu elibusayo eleZanu PF, kuzaba lemibiko eminengi ephumayo igcine isiyafinyelela ebantwini bagcine sebebona ezinye izinto uhulumende angathandi ukuthi bazibone. Bagcine sebevota ngezindlela ezingayisizo ezithandwa nguhulumende okhona.”

Lobanje iZimbabwe isisleminyaka engamatshumi amathathu lesithupha ithole uzibuse, kulemisakazo kazulu eyisithupha kuphela lobanje yonke ilawulwa yi ZBC.

Imisakazo ezimeleyo yona iyisitshiyagalombili, lobanje kulensolo yokuthi inengi layo ilawulwa ngabakubandla elibusayo. Akusakhulunywake ngemisakazo yomphakathi njengo kungela ngitsho lowodwa osebenza ngokusemthethweni, lobanje isedlula amatshumi amathathu ezimiseleyo ukuqala ukuseben nxa ingaphiwa imvumo.

XS
SM
MD
LG