amalinks wokungena

Breaking News

Inhlanganiso yePSI-Zimbabwe Iqelisa Uhlelo Lokutholisa amaARV's


Inhlanganiso ephathisa kwezempilakahle emhlabeni jikelele eye Population Services International-Zimbabwe, isithuthukise imizamo yayo yokusebenzelana lohulumende ekwengezeleleni inani labantu abaphila legcikwane lengculaza abathola imithi yama anti-retroviral, ukuze kwehliswe inani labantu eliwaswelayo ezibhedlela.

Sokuyiminyaka phose engamatshumi amabili lokhu kwatholakala igcikwane lengculaza kuleli.Iminyaka edluleyo, umuntu wayethi angatholakala elaleligcikwane kube yikuphelelwa lithemba lempilo ende kanye lempilakahle.

Lanxa nje sokwaba lula ukuthi uzulu axoxisane ngalumkhuhlane njalo loncedo solutholakala ngcono ezibhedlela lemakilinika, ilizwe lilokhu lisadinga ukusebenza gadalala ukuthi wonke umuntu ophila legcikwane odinga imithi ayithole ngokuphangisa.

Uhlelo lokupha abantu ama ARV’s lwaqala elizweni ngomnyaka ka 2004 ngoMabasa, lamhla soluphathisa phose amatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini – 86%, labantu abadinga limithi elizweni.

Uhulumende uthi udinga ukusebenzelana lenhlanganiso ezizimele zodwa ukuthi bonke abantu abadinga limithi bayifinyelele.

I PSI-Zimbabwe eyaziwa ngabanengi ukuphatha umsebenzi wokuhlola ukuthi umuntu ulegcikwane na anduba imxwayise ukuyadinga uncedo ezibhedlela isisungule uhlelo lapho esisithi ngemva kokuhlola, nxa umuntu etholakale elegcikwane ahle ahlolwe amasotsha omzimba nxa kudingakala ahle aqale ukunatha amaphilisi.

UNkosikazi Sizile Nkala, owe PSI-Zimbabwe, uthi inhlanganiso yakhe ayisahloli kuphela ngemva kokunanzelela ukuthi abanye abantu bayahlolwa batholakale belegcikwane kodwa besebeswela ukuthi benzeni nxa bethe bafika emakiliniki angela ma ARVs.

Lanxa nje inani labantu abangena kuhlelo lwe ART lisiya likhwela, ukucubungula okuvela kunhlanganiso ye National AIDS Council, kuveza ukuthi amatshumi ayisithupha ekhulwini abantu abakuloluhlelo ngabesifazana okutshengisa ukuthi inengi labantu besilisa lilokhu lisasalela emuva kundaba zengculaza.

UNkosikazi Sehlile Tshuma, oyisakhamuzi uthi kuqakathekile ukuthi umuthi we ART utholakale endaweni zonke lapho okuhlolwa igazi ukuthi abantu bengathwalinzima ngokuhamba sebedinga usizo betshelwa ukuthi bamelele ukungena kuluhlu lwalabo abathola amaphilisi ngemva kokuhlolwa.

Uthi lanxa umumo usiya uguquka, inengi labantu abatshadileyo alenelisi ukuphumelana egcekeni ngodaba lwengculaza ngoba abesilisa balokhu besavuka ngolaka lapho kukhulunywa ngaloludaba.

UNkosikazi Thelma Sibindi, oyisakhamuzi njalo, uthi linyathelo elihle ukuthi iPSI-Zimbabwe, iqale uhlelo lokupha amaphilisi ama ARV’s ngoba abantu abanengi bahamba bayehlolwa khona.

Uhulumende wakuleli uqhubekela phambli ngemizamo yokuthi abaphila legcikwane benelise ukuphila impilo elesithunzi njalo egcweleyo ngokubapha imithi efaneleyo ngesikhathi.

Lanxa nje abesifazana bakuleli bebevele bethola amaARVs nxa kuthe kwatholakala ukuthi balegcikwane lengculaza lapho bezithwele ukuze bangatheleli ingane bebethi bangabeletha nxa amasotsha omzimba esesemanengi egazini bakhutshwe kuhlelo lolu.

UNkosikazi Progress Dube ongumongikazi uthi lokhu kulengozi yokuthi owesifazana athi nxa esedinga ukuthi aqale loluhlelo nxa i-CD4 isiyehlile kutholakale amaphilisi la engasasebenzi ngenxa yokuthi eke wawanatha wasewayekela ngemva kokubeletha.

Uthi ngenxa yalokhu uhulumende uselethe uhlelo olutsha oluthiwa yi Option B lapho wonke owesifazana ozithweleyo aqala i-ART aqhubeke ngayo lalapho esebelethile kungakhathalekile ukuthi inani lamasotsha omzimba linganani.

Uthi lokhu linyathelo elihle kakhulu ngoba kuqala besekungathi kuqakathekiswa impilo yensane ukwedlula ekamama eyayifakwa engozini ngokubaqalisisa i-ART lapho bezithwele besebesekeliswa ngemva kokubeletha.

Isakhamuzi, uNkosikazi Priscilla Sithole, uthi kuqakathekile ukuthi kukhulunyiswane njalo labasakhulayo ngengculaza le lokuzivikela emacansini ngoba ukucubungula kuyaveza ukuthi inengi labantu abathelelwa igcikwane lengculaza kulezinsuku ngabasakhulayo, ikakhulu amantombazana, abaleminyaka engaphansi kwamatshumi amabili lane – 24.

Okwakhathesi ilizwe lilabantu abaphezu kwesigidi – 1.3 million abaphila legcikwane lengculaza. Kunani leli phose abantu abazinkulungwane ezingamatshumi amane – 39 000, bafa minyaka yonke ngemikhuhlane ebangelwa yikuphila legcikwane leli.
XS
SM
MD
LG