amalinks wokungena

Breaking News

'Ukhuluma Amanga Lowo Othi Izizalwane zeZimbabwe Ezihlala eGoli Ziyizigangi'


Abavala ukutshengisela kwele South Africa.
Abavala ukutshengisela kwele South Africa.

Bathukuthele kakhulu abantu beZimbabwe kwele South Africa ngemva kokuba umsekeli kamphathintambo wogatsha lwezamapholisa eSouth Africa ethe abakwamanye amazwe abahlala edolobheni leJohannesburg kufanele bathathelwe amanyethelo ngoba sebebanengi kakhulu, bagangile njalo balakho ukuhluthina intambo zombuso kwele South Africa.

Inkulumo kamsekeli kamphathintambo wogatsha lwezamapholisa kweleSouth Africa umnumnzana Bongani Mkongi isitshiye abeZimbabwe bethukuthele beganunwano. AbeZimbabwe yibo abanengi kulabakwamanye amazwe abahlala emalokitshini asenzikini yedolobho leJohannesburg abalisa I Hilbrow, Berea, leYeovile.

Ekhuluma labezindaba ngemva kwemibiko yokuthi izitezi ezinengi enzikini yedolobho leJohannesburg sezithethwe ngabantu abahlala kuzo ngodli, umnumnzana Mkongi uthe abakweleSouth Africa akumelanga bagoqe izandla besekela idolobho leGoli lithathwa ngabantu bokuza.

“Kwenzakala njani ukuthi isilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalombili ekhulwini, sezakhamizi zedolobho kube ngabantu bokuza. Lokhu kuyingozi. Izizalwane zakwele South Africa eHilbrow lamanye amalokitshi agqagqeleyo, sezinikele idolobho lazo ebantwini bokuza. Le yinto ilizwe okufanele likhulume ngayo.”

Isizalwane seZimbabwe uMnumnzana Mbuso Ndlovu, odabuka eFilabusi eSilalatshani kodwa ohlala eNgilandi okwamanje, uthi lihlazo ukuzwa amazwi anje ephuma kusiphathamandla sikahulumende.

Abake batshengisela kwele South Africa bekhonona ngokuhlaselwa yizizalwane seSouth Africa.
Abake batshengisela kwele South Africa bekhonona ngokuhlaselwa yizizalwane seSouth Africa.

​“Yibuphukuphuku buka minister. Yikungahlakaniphi. Yikuba lengqondo ezimfitshane. Akasebenzise yena ingqondo hayi inhliziyo. Labo bakhona ama South Africans bagcwele umhlaba wonke. Kuphelanje bona abayenze umsebenzi wabo babophe izigebengu bangabophi abantu abazilambeleyonje abasuke kubo behlupheka.”

Kodwa uMnumnzana Mkongi uthi ngeke bathule ilizwe lithathwa ngabokuza. “Nxa singasakhulumanga ngalokhu kutsho ukuthi abakwamanye amazwe bazagcina sebebanengi kulathi la eSouth Africa. Lokhu kutsho ukuthi lomongameli welizwe kuzacina sekungumuntu wokuza. Sesinikele umhlaba wethu ebantwini bokuza.”

Kodwa esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Bigfoster Nkomose uthi sekucaca manje ukuthi ixenophobia le ehlala isiba khona ivela kuphi.

“Ma kungaba khona okubehlulayo la ephalamende babheka okulula abangakwenza, esingakubiza ngamanye amagama sithi yikugegelela imbuya usesaba ulude. Ngoba angiboni ukuthi inkulumo yakhe kukhona okunye ekwenzayo ngaphandlenje kokuthi abantu balwe babulale abanye. Bayabenefitha ngathi sila. Siyasebenza senza yonke into asitholi mali eziright and all those things. Bayakukhohlwa konke lokho.”

Ngakolunye uhlangothi, uMkongi uthi kakusixenophobia kodwa basola ubugangi babantu bokuza.

“Izikhali ezisetshenziswa la eHilbrow, ukugcwala kwabakwamanye amazwe, abantu bayadlwengulwa, kuthengiswa izidakamizwa, kulamashabini angekho emthwethweni, izitezi zethu zihlala abantu lenhlanya esingazaziyo. Kufanele sithathe amanyathelo.”

Anti-xenophobia protest.
Anti-xenophobia protest.

Esinye isizalwane seZimbabwe uMnumnzana Gilbert Moyo uthi kusegcekeni ukuthi abakwamanye amazwe kabasafuneki kuleli.

“Asambeni ngobunengi bethu siyelungisa ekhaya. Singabi sizodelelwa lana kwamanye amazwe ngoba sibalekile ekhaya. Asambeni siyovota noma iriging ikhona kodwa ma sivote ngobunengi bethu angicabangi ukuthi singehlulwa ngumbuso kaMugabe osihlukumeza kanje, siyafa eZimbabwe sibaleke sizokufa lalana eSouth Africa.”

Kusenjalo inhlanganiso yezamalungelo oluntu eye South African Human Rights Commission isimsole kakhulu uMkongi isithi umbiko wakhe ngowamanga, awulabufakazi, kanti futhi ungabangela ukuhlaselwa kwabakwamanye amazwe.

XS
SM
MD
LG