amalinks wokungena

Breaking News

Kusungulwa Umsebenzi Wokubuthanisa Igazi Phambilini Kwekhefu leKhisimusi


blood donations
blood donations

Inhlanganiso ephethe umsebenzi wokudinga lokugcina igazi ithi iyasungula uhlelo lokukhuthaza ontanga ukupha igazi kusukela ngoMpalakazi kusiyafika uZibandlela ukuze kubelegazi elaneleyo ngesikhathi sekhefu leKhisimusi esivame ukuba lengozi zomgwaqo ezinengi.

Kusukela mhlaka 5 Mpalakazi kusiyafika u11 Zibandlela yisikhathi esaziwa ngokuthi yiYouth Donor Month okukhuthazwa ontanga ukuzakupha igazi njengoba izikolo ziyabe sezivaliwe okuyikho lapho okuvame ukuphuma igazi elinengi.

Uhlelo lolu lujonge njalo ukuthi kukhuthazwe abatsha laba abapha igazi ezikolo ukuthi baqhubeke besenza lokhu lalapho sebeqedile izifundo zabo njengoba inengi livame ukuyekela lapho selikhulile.

Osakhulayo, uMnumzana Benard Mpofu, uthi linkuthazo iqakathekile ngoba abantu bayaphela ngengozi zemigwaqo kuthi lalapho bebezasila, kuswelakale igazi. Ethi ingozi ebekhona ngoLwesihlanu lapho okubhubhe itshumi lanhlanu labantu, itshengisa ukuthi ukudingwa kwegazi kungenwa kukhefu leKhisimusi kumqoka.

Oqondisa inhlelo zeNBSZ, uNkosikazi Esther Massundah, uthi bayakhankasa kabanzi bezama ukukhuthaza uzulu ukuthi azephathisa ekupheni igazi. Esithi kuvamile ukuthi minyaka yonke ngekhefu leKhisimusi kudingakale igazi elinengi kungakho bekhuthaza ukuthi abantwana besikolo beze ukuzaphathisa lalapho izikolo sezivaliwe.

Lonyaka uthi kungcono ngoba sebaqala ukuphatha inhlelo ezitshiyeneyo emphakathini bekhuthaza ukupha igazi kungakafiki ikhefu.

Isakhamuzi, uNkosikazi Simeleni Mathema, uthi imota sezabanengi emigwaqweni kuthi layo leyo migwaqo seyafa okuyikho okubangela ingozi ezinengi.

Lapho kudingwa igazi, uthi lohulumende kumele adinge imizamo yokulungisa lokuqhelisa imigwaqo eya emadolobheni amakhulu ukuze kwehliswe inani lengozi emigwaqweni.

Umnumzana Sifundo Ngwenya owenhlanganiso le koBulawayo, uthi bayaqhubeka bekhankasa kabanzi bezama ukukhuthaza uzulu ukuthi azephathisa ekupheni igazi. Lanxa besebenzelana kakhulu labasakhulayo uthi bakhankasela ukuthi abadala labo baphe igazi.

Okwakhathesi uthi abantu bapha igazi ngendlela encomekayo okokuthi bakhangelele ukuba lelaneleyo eziphaleni zabo ngesikhathi sekhefu.

Isakhamuzi njalo, uMnumzana Bhekimpilo Bhunu, uthi inengi labantu alinanzeleli ukuqakatheka kwegazi ezibhedlela baze bazithole sebekusimo esibi kumbe belesihlobo esehlelwe yingozi yomgwaqo igazi lingasekho.

Uqhubeke esithi bekungaba kuhle ukuthi uzulu asukumele phezulu ayekupha igazi kungakabi lomonakalo ngoba ungabengisazi kancedi nxa esechithekile angeke abe esabuthwa.

INBSZ ithola ama unit ayinkulungwane lamakhulu amane – 1400 egazi ngeviki endaweni zayo zokunikeza igazi phose amatshumi amane – 38 elizweni lonke jikelele.

Ezikhathini zonke kumele i-NBSZ ibe legazi elingangenkulungwane ezimbili lengxenye-2,500 units kodwa nxa kusiya kukhefu leKhisimusi idinga ezine-4 000 units.

Phose ingxenye yegazi lonke elitholwa yiNBSZ, - i40% iyakubomama ababelethayo kuthi eliseleyo lisetshenziswa kulabo abayabe belimele engozini zomgwaqo kanye labalomkhuhlane we anaemia.

Udaba lomkhankaso wokubuthanisa igazi
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:32 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG