amalinks wokungena

Breaking News

Kuthatshwa Imibono Yabantu Ngomthetho Osalolongwa oweZimbabwe Media Commission Bill


Umgcinisihlalo wekomidi yedale lePhalamende ebona ngokwethulwa kwemibiko umnumzana Prince Dubeko Sibanda
Umgcinisihlalo wekomidi yedale lePhalamende ebona ngokwethulwa kwemibiko umnumzana Prince Dubeko Sibanda

Uzulu ukhuthaza uhulumende ukuthi ahloniphe ilungelo lentathelizindaba ukuze zisebenze zikhululekile zingahlaselwa ngamapholisa. Lokhu kuphume emhlanganweni oqhutshwe namhlanje eHarare wokuthapha imibono kazulu phezu komthetho ozalawula ukusebenza kwentathelizindaba owe Zimbabwe Media Commission Bill.

Emhlanganweni oqhutshwe eHarare, uzulu uveze ukukhonona kwakhe phezu kokuhlaselwa lokubotshwa kwentathelizindaba lapho zisebenza okwenza zicine zisesaba ukuveza iqiniso lalokho okwenzakalayo elizweni.

Umgcinisihlalo wekomidi yedale lePhalamende ebona ngokwethulwa kwemibiko umnumzana Prince Dubeko Sibanda uthi uzulu uveze sobala ukuthi uhulumende kakumelanga abe lamandla okuqondisa umsebenzi wokwethulwa kwezindaba.

“Ekade sibhoda khona abantu bayacaca ukuthi leyo Commission kayibe yiCommission ezimeleyo, ingabi yiCommission yokuthi uMinister uyenza santando phakathi kwayo. Batshilo njalo abantu ukuthi abafisi ukuthi intathelizezindaba uma zisenza umsebenzi wazo zitholakale zibotshwa ngoba bathi othungayo labo abathunga amasudu bengatshiya iskopela bayabotshwa yini? So kuyafana lentathelizindaba nxa beyenze iphutha akufuzanga bejeziswe ngokuyiswa emadale kufuze bezijezise bodwa ngeCommission yabo bodwa”

Lokhu kugcizelelwe ngumqondisi wenhlanganiso ye Voluntary Media Council of Zimbabwe (VMCZ) ebona ngokulalela izikhalazo zikazulu phezu kwemibiko eyethulwa zintathelizindaba uLoughty Dube.

“Besikhala ngokuthi umthetho untshintshwe kube lalokhu esikuthi yi co-regulation okuzavumela ukuthi intathelizindaba zisebenze zingabotshwa, lokuhlukunyezwa ngendlela ebezisenziwa ngayo. Sifuna intathelizindaba zisebenze njengamagqwetha kumbe odokotela labo abalamakhansili abo akhangela umsebenzi wabo ngendlela abawufundela ngawo. Sith intathelizindaba lazo kufuze zibe lekhansili yazo zisebenzelane le ZMC yikho ebesikufuna kakhulu. Lokuthi kungabi lokubotshwa kwentathelizindaba lokuhlukunyezwa, kufakwe emthethweni ukuthi bengabotshwa kodwa behambe enhlanganisweni zabo nxa kulento ehluphayo . Besikhangelele ukuthgi amandla kaMinister abe malutshwana ngoba okwakhathesi ukhanya usebenza ndawo yonke uyaxokozela eZMC into esibona kungani ibi ngoba iZMC kufuze ixwayise kuPhalamendeme eyiyo esebenza lamaCommission azimele wodwa.”

Umnumzana Tjenesani Mtungagwa ingcwethi kwezokwethulwa kwemibiko ngomunye okhuthaza uhulumende ukuthi engabophi intathelizindaba mahlayana.

“Mina bengibone ikakhulu amandla kaMinister akhona kubrief yonale, okwesibili ngihlutshwe kakhulu yikuthi kulezinye izinto ezifana lokuthatha imbiko kumahofisi kahulumende lokho asisatholanga ithuba lokuthi kuphume yikho ngisithi ngokuya kwesikhathi abantwa bethu akumelanga bebotshwe ngumthetho lo”

Intatheliyezindaba uPascal Madhiri uthi kusamele kwenziwe imikhankaso yokufuqa uhulumende ukuthi ahloniphe izifiso zikazulu andubana lumthetho uphasiswe.

“Uhulumende lo siyamazi enguhulumende othanda ukubandezela amajournalists so ukukhitshwa kwamapholisa kanye lokukhutshwa kwamandla kaMinister kuBill le ngibona angani ayisiyonto esingayithabela okwakhathesi sizamele sibona ukuthi ngesikhathi umthetho lo udluliswa ePhalamende lokhu kuyabe kulokhu kukhona yini”

Ngeviki edluleyo inhlanganiso emela amalungelo oluntu eye Zimbabwe Human Rights NGO Forum yethule ugwalo oluveza ukuba ngomnyaka odluleyo amapholisa yiwo akhokhele ekwephuleni amalungelo oluntu lokuhlukuluza intathelizindaba zisemsebenzini.

Impumela yemihlangano yokuthapha imibono kazulu phezu kweBill ele ZMC ikhangelelwe ukuyahlaziywa edale lePhalamende andubana uphasiswe ukuba ngumthetho.

XS
SM
MD
LG