amalinks wokungena

Breaking News

Kuyanda Ukungenisa Abantu eBotswana Okungekho Emthethweni


Zithwele nzima izizalwane zeZimbabwe ezingela maphepha okuhlala kwele Botswana.
Zithwele nzima izizalwane zeZimbabwe ezingela maphepha okuhlala kwele Botswana.

Ngesikhathi inengi lizama ukuphindela ekhaya ukuyahlangana lezihlobo ngekhefu leKhisimusi, amapholisa eBotswana athi kuyanda ukungenisa ngudlu abantu elizweni lelo.

Lokhu kulandela ukubotshwa kwabathathu beZimbabwe bengenisa abantu abalitshumi lanhlanu (15) abagoqela ingane elenyanga ezintathu besiya kweleSouth Africa.

UMnunzana Sudden Sibanda, uMnu. Mhlangabezwa Nhliziyo loMnu. Mthokozisi Ndlovu bamiswe phambi komthethwandaba eFrancistown besetheswa icala lokungenisa abantu eBotswana okungekho emthethweni.

Babanjwe ngoLwesine oludluleyo edolobheni leFrancistown bezama ukudlula belubhekise eSouth Africa.

Abathathu laba banakanelwa ukuthi kade behambisa abalitshumi lanhlanu kugoqela ingane elenyanga ezintathu- ukuyahlangana lezihlobo eGoli ngesikhathi sekhefu lekhisimusi.

Okhokhela ukucwayisisa kulelicala owesipholiseni seBotswana umnunzana Pascal Mandu uthi basaqhubeka ngokucubungula kuzamela behambe leZimbabwe kanye leSouth Africa.

UMandu uthi bazakuya leSouth Africa lapho abacabangela ukuthi abalitshumi lanhlanu balezihlobo khona.

Abathathu laba bacele umthethwandaba ukuthi ubambe icala labo bengaphandle kwesitokisi, njalo ukuze bancedise amapholisa ukudinga izihlobo zalabo abakade bebahambisa eGoli. Kodwa umthethwandaba uyalile ukubanikeza ibail, usithi balakho ukubaleka ngoba bengalandawo eqondileyo abahlala kiyo.

Omunye oweZimbabwe, umnunzana Dumi Ncube uthi inengi ngelicelwe yizihlobo ukuthi lichaphise ikakhulu abantwana.

"Abantu abaseGoli yibo abazama ukuthi bathathe abantwana ngabo malayitsha abacina bebanjwa sekukhanya angathi kade bezama ukuyenza elinye icala."

Kukanti omunye njalo oweZimbabwe umnumzana Trust Ndlovu uthi kuyingozi ukusebenzisa omalayitsha ikakhulu ukuhambisa izingane.

"Yingozi ukufaka abantwana kubomalayitsha ngoba ingane zicina zisengozini okunjengokuthi omalayitsha bangabotshwa abantwana bayakuphi?"

Amapholisa eBotswana athi indaba zabantu abahanjiswa ngundlu ikakhulu bedluliswa beqonda eSouth Africa aya eqonga.

AbeZimbabwe abangaphandle kwelizwe, ikakhulu abangalamaphepha okuhlala emazweni abakuwo, bayande ukusebenzisa omalayitsha ukubahlanginisa lezihlobo.

IBotswana ithi isinanzelele ukuthi isetshenziswa njengendlela yokudlula abantu okungekho emthethweni, ikakhulu besiya eSouth Africa.

XS
SM
MD
LG