amalinks wokungena

Breaking News

Sebelelungelo Lokulima Lokubhema Imbanje eSouth Africa


Sebevunyelwa ukulima lokubhema imbanje kwele South Africa.
Sebevunyelwa ukulima lokubhema imbanje kwele South Africa.

Kwezempilakahle ngoMvulo sikhangela isinqumo somthethwandaba weWestern Cape High Court kweleSouth Africa osuphe imvumo yokuthi abantu abadala balime kanye lokusebenzisa imbanje emizini yabo.

Sekulokwesabela ukuthi lumkhuba wokusebenzisa imbanje ungahle ungene kuzinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe ezihlala kweleSouth Africa, kantike abanye bathi sihle lesisinqumo ngoba imbanje ziyelapha. UBenedict Nhlapho usipha loludaba eseJohannesburg kweleSouth Africa.

Ngokutsho kwesinqumo esethulwe ngumthethwandaba weWestern Cape High Court, izakhamizi sezilelungelo eligcweleyo lokulima, ukugcina lokusebenzisa imbanje emizini yazo.

Lesi sinqumo silandela indaba ezinengi ezingene emthethwandaba kweleSouth Africa zilethwa yilabo abafuna kuvunyelwe ngokusemthethweni ukusebenzisa imbanje. Inengi lalaba ngabokholo lwesiRastafarian kanye lalabo abathi imbanje zilusizo kakhulu emkhuhlaneni efana lowemvukuzane lezithuthwane.

Umthethwandabake uthi ukwalela abantu ukusebenzisa imbanje bezihlalele emizini yabo yikwephula ilungelo labo lokwenza abakufunayo nsitha, okungahlukumezi abanye abantu.

Loba kunjalo ukutholakala ulazo imbanje ezitaladeni loba uzibhema kulokhu kulicala.

Lesi sinqumo sesemukelwe ngezandla zombili yilabo abebevele befuna imvumo yokusebenzisa imbanje ukwelapha. Amazwe anjengeMelika asevumela ukusetshenziswa kwembanje ukwelapha imikhuhlane egoqela imvukuzane. KweleSouth Africa banengi abebelwela ukuvunyelwa ukuthi bayisebenzisa ukwelapha umkhuhlane wemvukuzane kugoqela lamalunga edale lephalamende.

Isiphathamandla sebandla leDagga Party kweleSouth Africa umnumnzana Jeremy Acton uthi batshayumpululu ngaleso sinqumo.

“Sesingahamba manje ezindlini zethu siyelima imbanje zethu. Nxa amapholisa engafika efuna ukusibopha sesilelungelo lokuzivikela ngitsho lasemthethwandaba. Imbanje zisipha impilo, lempilakahle.”

Omunye wabebelwela ukusetshenzinzwa kwembanje lezi ngokusemthethweni unkosikazi, Myrtle Clarke, uthi vele bekuyikwephulwa kwelungelo labo ukusebenzisa imbanje.

“Akekho umuntu osowake wabulawa zimbanje emhlabeni jikelele. Ayikho incwadi yomufi eseyake yabhalwa ukuthi lo ubulewe zimbanje. Kulilungelo lami ukufaka emzimbeni wami yiloba yini engiyifunayo.”

Ngakwelinye icele isizalwane seZimbabwe unkosazana Ntandoyenkosi Moyo, uthi sebesesabela ukuthi inengi labantwana beZimbabwe abakhulela kweleSouth Africa bazakhula sebezithola lula lezi imbanje bese bezisebenzisa ngendlela ezingalunganga.

“Indaba yokuthi iSouth Africa ivumele imbanje izakuba lomthelela omubi kumaZimbabwe akuleli ilizwe ngoba labo bazayithatha, bayidobhe bayihlanyele lapha baphinde bafune ukuzidlulisa eborder bayeyihlanyela ekhaya bethembe khona ukuthi abasoke babotshwe lapha.”

Uthi kungenzeka futhi kube lula ukuthi zicine sezingena eZimbabwe lula njengoba zizabe sezigcwele kweleSouth Africa, okungenza labangaguliyo abafunanje ukuzibhema bazithole lula.

“Lento le ilomthelela omubi. Abantu bekhaya labo bazofunda imikhuba engayisiyo. Akulamuntu ozobenzani ngoba vele imbanje bayabe sebezilima labo sebelazo emajaradeni abo. So ukuzithwala bazise ekhaya akulamuntu ozobasetsha bazaphuma lazo vele.”

Ngakwelinye icele udokotela Johan Claasen uthi lobanje bekhona abakhokhelwa ukuthi imbanje zingumuthi, kunengi okwenza zingalungeli umzimba.

“Ngokwezempilakahle imbanje ziyingozi, kantike ucwaningo lutshengisa ukuthi zibangela umkhuhlane wenqondo owenza umuntu acine engasazi ukuthi yini enelisa ukuyenza lalokho angenelisi ukukwenza.”

Abezempilakahle bona abavumelani ngokuthi imbanje lezo ziyayelapha imvukuzane kumbe hatshi. Kodwa abalemvukuzane kumbe izithuthwane bona bathi ilusizo kakhulu ngakho amazwe onke kufanele avumele ukusetshenziswa kwayo ngabalale imikhuhlane.

Udaba Esilethulwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:04 0:00

XS
SM
MD
LG