amalinks wokungena

Breaking News

UNaison Khutshwekhaya Ndlovu Kasekho


Umuyi, uNaison Khutshwekhaya Ndlovu.
Umuyi, uNaison Khutshwekhaya Ndlovu.

USenator Naison Khutshwekhaya Ndlovu, owayengumsekeli kamongameli wedale leSenate elilunga njalo leZanu PF Central Committee kasekho.

UNdlovu ubhubhe ngoMvulo emadabukakusa. Ubeseleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisificaminwe mbili lasikhombisa-87. UNdlovu ubelwisana lomkhuhlane wemvukuzane.

Indodakazi kamuyi, uNkosikazi Sifiso Agbetworka, uthe uyise ubhubhele esibhedlela seSurbubs ngoba ubesehlala engongena ephuma esibhedlela leso ngesikhathi elwisana lemvukuzane kodwa umkhuhlane oyiwo omthetheyo sibili yisihlabo.

Uchaze uyise njengomuntu obelothando lobuntu njalo ehlonipha abanye.

Ilunga leCentral Committee kuZanu-PF, uMnunzana Richard Ndlovu, uthe akathandabuzi ubuqhawe bukamuyi ngoba ubemi eqotho sikhathi sonke.

Isikhulumi seZAPU, uMnu. Iphithule Maphosa, uthe bakhala labakoNdlovu njalo ubuqhawe bakhe abuthandabuzwa nomanje ibandla elibusayo belingasamnaki njengabo bonke abalwa impi bekubutho leZIPRA.

UMnu. Mbonisi Gumbo, isikhulumi seMRP, laye uvumelane loMaphosa wagcizelela esithi umuyi ngomunye wabantu abahloniphekayo kwele Zimbabwe.

UGumbo uthe bayadana ngesiphatho esiphiwa amalunga eZIPRA leZAPU abasala kubandla leZanu PF.

Umuyi utshiye umkakhe, uNkosikazi Sithokozile Ndlovu, lamadodakazi ababili. Abantu babuthene emzini wakhe kunombolo ethi 5649 eLuveve 4, koBulawayo.

UKhutshwekhaya wayengumsekeli kamgcinisihlalo weZAPU.

Ngemva kwesivumelwano sokumanyanisa iZAPU leZanu eseUnity Accord wakhethwa ukuba lilunga ledale lePolitburo leZanu PF.

Nguye njalo owaba ngumeya wakuqala wakoBulawayo ilizwe lisanda kuthola uzibuse kusukela ngomnyaka ka1981 kusiya ku1985. Wabalilunga ledale lephalamende lesigaba seInsiza kusukela ngo1985 kusiya kumnyaka ka2000.

Ngemva kwalokho ubenguSenator weInsiza, wabangumsekeli wesikhulumi sedale lephalamende, waba ngumsekeli njalo kamongameli weSanate

Ngesikhathi iZimbabwe ilwela uzibuse, uKhutshwekhaya wabotshwa ngo1965 wayahlala entilongweni eGonakudzingwa, waphinda wabotshwa njalo ngo 1973 wayavalelwa eHwahwa Prison.

Ngomnyaka ka 1977, wasuka wayafundela ezempi kweleZambia. Inengi labantu lithi lilahlekelwa ngempela ngokubhubha kuka Ndlovu.

Udaba Esilethulwe Ngu Nompumelelo Moyo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00

XS
SM
MD
LG