amalinks wokungena

Breaking News

‘Siyambonga uNkosazana Dlamini-Zuma Ochothoze Inkokheli zeAfrica’


Nkosazana Clarice Dlamini-Zuma, African Union Commission Chairperson
Nkosazana Clarice Dlamini-Zuma, African Union Commission Chairperson

Izizalwane zeZimbabwe sezitshayele ihlombe umngcinisihlalo wekomishini ye African Union uNkosazana Dlamini-Zuma ngokwethesa ezinye inkokheli zezwekazi leAfrica umlandu wokubangela ukuhlupheka kwabantu.

Kodwa zimsola ngokwehluleka ukuqamba uMongameli Robert Mugabe njengesibonelo salezo nkokheli ezingalunganga.

Abamtshayele izandla uNkosikazi Dlamini-Zuma bathe ukhuluma iqiniso ukuthi inkokheli zeAfrica yizo ezibangela ukuhlupheka kwabantu bazo hatshi amazwe entshonalanga njengalokho okuhlala kukhulunywa nguhulumende weZimbabwe.

Esethula umlayezelo wakhe womnyaka omutsha, uNkosikazi Dlamini-Zuma uthe umkhuba wezinye inkokheli zeAfrica wokuhlukumeza lokubangela ukubulawa kwezigidi zabantu kufanele uphele du.

Uthe inkokheli zilomlandu wokuvikela abantu bazo hatshi ukubahlukumeza lokubabulala.

Emazwini akhe uqambe njengesibonelo inkokheli zamazwe afana le South Sudan lapho osokufe khona ingxenye yesigidi sabantu ngenxa yezombusazwe.

Omunye walabo abalinyazwa ngamapholisa eHarare.
Omunye walabo abalinyazwa ngamapholisa eHarare.

Ubuye wasola njalo iBurundi, iCentral African Republic leGambia esithi lakula amazwe abantu badliswa imbuya ngoluthi ngohulumende bawo.

AbeZimbabwe laba bathi iphutha lika Dlamini-Zuma kube yikwehluleka ukuqamba uMugabe njengesibonelo esikhulu njengoba laye usebangele ukuhlupheka okumangalisayo lemfa yezinkulungwane elizweni leZimbabwe.

Isizalwane seZimbabwe, ongomunye wentsha ebandleni le ZAPU, uMnu. Carnicous Nkala, uthi, icala elikhulu elidalwe nguhulumende kaMongameli Mugabe yikuguguda umnotho welizwe abawuthole unone usesabeka.

“Ilizwe leliyana bekuyilo ilizwe esazi ukuthi thina ngumchilo wamakhosikazi, irainbow nation, ngoba konke bekukhona bekungekho okungekho. Bekusaziwa ukuthi iBulawayo yi-industrial city, iGweru ibileyayo istatus. Ungaze ukubheke lamanje lamakhansili abenga philiswa nguhulumende … Konke lokho akusekho.”

Kanti-ke isiphathamandla sebandla le United Democratic Front njalo owalwa impi yenkululeko, uMnu. Andrew Nyathi uthi ucuku olukhulu lwenkokheli zeZimbabwe yikubulawa kwezinkulungwane zabantu kugoqela ngesikhathi seGukurahundi, lokuphathwa njengezichaka kwalabo abasola indlela okubuswa ngayo.

Esinye isizalwane seZimbabwe uMnu. Washy Mabizela uthi akusakhulunywa-ke ngendlela inkokheli zeZimbabwe ezephula ngayo amalungelo oluntu.

“Umuntu emthethweni uyavunyelwa ukuthi enze i-strike but siyashaywa nxa singakwenza …”

UMnu. Mabizela uthi icala elikhulu likahuluemde weZanu PF yikuthi ngesikhathi uzulu ethwele amagabha avuzayo ngomnotho obulewe zinkokheli zaleli bandla bona bazihlupha kuphela ngokulwela izikhundla.

Abantu abatshengisela ezitaladini eZimbabwe bayatshaywa ngamapholisa.
Abantu abatshengisela ezitaladini eZimbabwe bayatshaywa ngamapholisa.

UMnu. Nyathi uthi kayikho enye indlela yokulungisa umonakalo osudalwe zinkokheli zeZanu pf eZimbabwe ngaphandle kokuthi abadala amacala babhekane lomthetho.

“Ukuthi ubulele abantu abangu 2, kumbe ubulele 1, or ubulele 20,000, kumele uthonisiswe ukuthi ukwenzeleni lokhu uchazele isizwe. Kwenzelwani? Kwenzelwa ukuthi kungabi lomunye ozabuyakwenze futhi khonokhuyana.”

Inengi lithi ngesikhathi uMugabe ethatha intambo zombuso eZimbabwe lelilizwe belivuna ukudla obekuthenjwe ngamazwe onke asezansi yezwekazi leAfrica kodwa khathesi selize libalekelwa layiziphofu ngenxa yendlala, inhlupheko, locuku lukahulumende.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:21 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG