Izigulane ezinengi eHarare ebezifisa ukwelatshwa esibhedlela sePariranyatwa ngoLwesibili zithi amadokotela abesala ukubelapha ngoba okwamanje akhalala umsebenzi.
Abakhulume lomsakazo weStudio 7 bathe kulabanye abantu abezwa ubuhlungu okumangalisayo abagomela besesibhedlela lesi endaweni ebizwa ngokuthi yiOut Patient Department.
Bathi kulamadokotela avela kubutho kuphela ahlola abagulayo okwenza ukuthi abanye abantu abangaguli kakhulu bengatholi uncedo.
Abanye babo batshelwe ngabongi ukuthi babuyele emakhaya ngoba akulamadokotela. Omunye okhulume leStudio 7 eseParirenyatwa Hospital nguMnu. Emmanuel Besa, obekumele ahlolwe ilihlo.
“Ngikhathazwa lilihlo, bangithi ngibuye ngemva kwamaviki amabili, amalanga akhano anele namhlanje kodwa ngithe ngifika bathe ikilinika ivaliwe izavulwa mhla ka 11 kuyonale inyanga. Bathe ngihambe kubodokotela abazimele bodwa, yiyo inkingA engikhangelane layo.”
Omunye njalo nguNkosikazi Nyasha Matsika, olomntwana olethumba kusibeletho, oselamalanga ambalwa ezama ukuthola uncedo esibhedlela lesi.
“Umntanami wangena esibhedlela ngoLwesithathu olwedluleyo ulethumba esibelethweni kodwa kusukela khonapho akula dokotela oseke wamhlola kuze kubenamhlanje lapho engizwe esithi kubuye udokotela obikwa engayisuye kahulumende nguye ukuthiwa uzamhlola. Ungezwa njani kuthiwa amalanga wonke la ubengadli ngenxa yokuthi bekumele ayehlinzwa kodwa kungela dokotela ozayo. Kunzima kunje ngimelele ukumbona ntambama,”
Okwenzakala esibhedlela seParirenyatwa kwenzakala njalo esibhedlela seMpilo koBulawayo lapho abantu abatshelwa khona ukuthi babuyele emakhaya ngenxa yokuswelakala kwamadokotela.
Okwamanje abanye abantu bakhala ngokwenziwa ngezinye izitolo ezithengisa amaphilisi ezifuna ukuthi uzulu athenge imithi ngemali yakwele Melika.
Isakhamuzi seHarare, uMnu. Thamsanqa Ncube, uthi abanye abantu balakho ukufa nxa izitolo lezi zilokhe zifuna ukuthi uzulu athenge amaphilisi ngama dola.
“Indaba yabodokotela le isisithwalise nzima khathesi nxa sisiya esibhedlela ngehluleka ukwelatshwa ngapha imithi yakhona ayithengiswa. Lapho ethengiswa khona bafuna ama United States dollar, angazi ukuthi umuntu uzelatshwa ngaphi. Ngiphuma khona eParirenyatwa odokotela bakhona abafuni kusebenza. Abangani bayasebenza bakhona labo bangani bakhuluma besiya le. Ngabe uhulumende engasincedisa ukuthi kutholakale imithi.”
Umphathintambo wohlangothi lukahulumende olukhangelane lezempilakahle, uDokotela Obadiah Moyo, usekhuthaze amadokotela ukuthi abuyele emsebenzini.
Amadokotela afuna ukuthi uhulumende abaholise ngemali yeMelika, athengele izibhedlela konke okufunakalayo ukwenzela ukuthi benze kahle imisebenzi yabo lokunye okutshiyeneyo.