amalinks wokungena

Breaking News

Amapholisa Athwalise Omalayitsha Amagabha Avuzayo


Omalayitsha
Omalayitsha

Abakubhizimusi yokuthwala imphahla ababizwa ngokuthi ngomalayitsha sebethwele gadalala ngemva kokuba amapholisa eBotswana esebahlawulisa uma bethwele impahla badlulisa amalawulo njengenhlalayenza.

Lokhu kuza ngesikhathi sekhefu leKhisimusi lapho omalayitsha abavame ukuthola ibhizimusi enengi khona.

Umnumzana Obert Mguni, ungomunye okubhizimusi lokulayitsha impahla phakathi kweGaborone lakoBulawayo, uthi usebhekane lomgoqo omutsha kubhizimusi lakhe ebelivele selikhangelane lobunzima ngemva kokuba uhulumende uvalise ukungenisa impahla ethile esetshenziswa endlini ukuthi iphuma phandle kwelizwe.

UMguni ukhala ngokuhlawuliswa ngamapholisa eBotswana umango wonke.

“Yisikhathi seKhisimusi lathi sikhangele ukuthi senze imali kodwa sesithwele nzima ngamapholisa eBotswana asephongu sihlawulisa noma udlulise amalawulo noma hatshi.”

Abatholakala belayitshe kakhulu bahlawuliswa inkulungwane zamapula kusiya phezulu ngemva kokuba amapholisa eBotswana ecele ukuthi akhuphukise lenhlawulo ekuqaleni komnyaka.

Omunye wakhe, umnu. Jameson Ndiweni, uthi njengabo malayitsha kumele badle ngenani lempahla abayithweleyo uma isisehliswa kutsho ukuwa kwebhizimusi.

“Ubunengi bomthwalo kutsho inzuzo ngakho impahla ingaba yingcosana kutsho ukulahlekelwa.”

Uthi okunye okubathwalise nzima yikuthi bengazama ukungenisa amafutha ezimota wona aseqala ukuswelakala ekhaya bayabotshwa kucina kusenza ukuthi bazame ukuwafohlisa nsitha.

"Sithwele nzima ngoba singazama ukungenisa amafutha ezimota kuthiwa kufuneka incwadi, lokhu sekwenze abanye bethu ukuthi bazame ukuwangenisa ngundlu okufaka impilo zabo engozini.”

Inhlupho zabo malayitsha azipheleli khonapho ngemva kokuba uhulumende afake imitshina yokuhluza imphahla ethwelwe yizimota, ama X-ray scanners emngceleni. Lokhu kutsho noma yimphahla engakanani iyabanjwa behlawuliswe umthelo weduty uma bezama ukweqa layo ngomkoto.

XS
SM
MD
LG