Omalayitsha sebekhuthaze izizalwane zeZimbabwe ezithumela impahla ekhaya ukuthi bezifafaze ngemithi ebulala igciwane lecoronavirus – amasanitizers - ukuze zingesuleli igciwane kubatshayeli lezihlobo zabo ekhaya.
Inengi labomalayitsha, abangathandanga ukuziveza amagama ukwenzela ukuvikela ubudlelwano babo lalabo ababathwalela impahla, bathi bakhathazekile kakhulu ngamathuba okuzithola sebelegciwane leCOVID-19 belithatha empahleni ezithunyelwa ekhaya.
Bathi kuhle umuntu engakathumeli lezi impahla azifafaze ngemithi ebulala igciwane lecoronavirus ukuze labo nxa sebezibamba zibe ziphephile. Omunye wabomalayitsha laba uthi uzwa ubuhlungu sikhathi sonke nxa esesiyatshiya lezi impahla ekhaya.
“Ngikhuluma kunje lapho esengihambe khona ngitshiya impahla, akuqedi maviki mabili ngingazwanga sekuthiwa sekulomuntu osebanjwe yicorona. Manje udriver wethu omunye obeshonile sihambile ukuyambeka ekhaya. Yiyole icorona. Ngilusizi kakhulu ukubana yithi esimemethekisa le icorona siyifaka emdenini yethu esemakhaya. Hayi icorona siyimemethekisile, sengivumile.”
Uthi okumzwisa ubuhlungu kakhulu ngeminye imikhuba engalunganga yabanye bakhe egcina imemethekisa leli gciwane.
“Ngiyaxolisa ukukhuluma lokhu. Siyaphathiswa impahla ngabantu. Impahla ziyahlanganiswa lezidumbu ezilecorona. Ngoba siyafika eborder kube nzima kuthiwe impahla zidingani emoteni. Umuntu afike ngale phambili avule aphosele phakathi etrolini yesidumbu. Bazongisola abanye odriver kodwa yinto ekhona.”
UMnu. Kolema Moyo, odabuka ePlumtree eNyabane koMqanjelwa, ukhuthaza abadabuka eZimbabwe ukuthi benze konke abakwenelisayo ukwenzela ukwenqabela ukuthumela igciwane lecoronavirus ekhaya.
“Sisuke sithi ma sikubamba lokhu ukudla esibathumela khona sikufaka ezikhwameni singasanithayizanga. Ma kufika laphana emakhaya bethathe amabag lawa, izikhwama lezi bevule ukudla lokhu obekubanjwe ngumuntu obengasanithayizanga, labo njalo bengasanithayizanga, besebeyalithatha kanjalo leli gciwane. Engikukholelwayo yikuthi singagwema ukuthi igciwane leli libhebhetheke ngokusebenzisa izivikeli ezifana lesanithayisa.”
UMnu. Greatman Mkhwebu yena uthi okunye osekumemethekise umkhuhlane lo, yilabo abathe ngobunzima bempilo kwele South Africa sebecina bebuyela ekhaya ngendlela ezingekho emthethweni kanti vele sebelalo leli gciwane.
“Igovernment layo ma ingaqinisa ukuthi ifake ezokuphepha, amasotsha emngceleni kuvinjwe lenkohlakalo ngoba ungathola ukuthi abanye bayangenanje bayabhadala imali. So, lento ingagwema ukuthi umkhuhlane ungene ekhaya. Besekuthi lathi esikudiaspora esiphathisa impahla emakhaya siqikelele sibone ukuthi impahla ziphephe okungakanani ngoba lapho esizihambisa khona zibanjwa ngabantu abanengi. So, okokuthi uyabungazi ukuthi umkhuhlane ungene ngayiphi indlela ngoba lakho kungaba lomthelela wokuthi umkhuhlane ungene ngalezo mpahla esizihambisa emakhaya.”
Lobanje kusasekunengi okungakaziwa ngegciwane lecorona virus, olunye ucwaningo lukhombisa ukuthi liyenelisa ukuphila okwesikhathi eside lapho eliwele khona. Olunye ucwaningo lukhombisa ukuthi lingahlala amalanga afika amahlanu phezu kwensimbi, amalanga afika amane phezu kwesigodo kanye lafika amathathu phezu kwepulasitiki.
Lokhuke kutsho ukuthi selingahamba lize liyefika ekhaya ligcine selingene kwabanye.
Sebebanga kuzinkulungwane ezingamatshumi amane (nearly 400,000) asebelaleligciwane kweleSouth Africa kanti sebesedlula izinkulungwane ezinhlanu (over 5000) asebefile.