Izizalwane zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa ezilubhekise ekhaya kukhefu leKhisimusi sezilamalanga amabili emngceleni weBeitbridge okwenza zicabange ukuthi kungenzeka iKhisimusi iphele zisendleleni ngenxa yokugcwala kwabantu.
Zithi loku kubangelwa yinkohlakalo kanye lokusebenza ngokungazimiseli kwezisebenzi zomngcele ikakhulu kucele leZimbabwe.
Kwabakhulume leStudio 7 kukhona abeseqeda insuku ezimbili besemngceleni weBeitbrige kodwa belokhu bengakalungiselwa amaphepha okuthi impahla zabo zingene eZimbabwe.
Inengi-ke lithi kulungiselwa kuphela abakhipha imali yesifumbathiso okuyinto esiyenze beqede isikhathi eside belindele ukusizwa yizisebenzi zemngceleni.
Umnumnzana Adamu Ncube, ongumalayitsha, uthi abanye sebeze bakhalala ukufola, sebelinde-nje ukuthi bazaqala nxa kungaphela lingxabangxoza ekhona.
“Isimo siyabheda eborder. Khona bekudluleka ekuqaleni manje akusadluleki. Sekuleyinye iqueue so akuyenzi. Akuhambi. Kuslow kakhulu eZimbabwe nempahla ama declaration akhona. Ma umile lana uyabona ubizwa ngomunye umuntu awusoze ubekwazi yiCID or yini. Sokufanele kwazakale ukuthi emoteni kufuneka imali.”
Umnumnzana Sifelani Sibanda, olubhekise eMbembeswana eKezi, ufike emngceleni weBietbriedge ngoLwesithathu emini kodwa kuze kwaba emini ngoLwesine elokhe elindele ukuthi iziphathamandla zomcele weZimbabwe zihlole impahla zakhe zimuphe imvumo yokwedlula.
“Kungani yi go-slow ngoba udwendwe lwakhona lude ende kakhulu.”
Le yinto egcizelelwa nguNkosazana Lydia Dube othi kabasazi kumbe bazabe sebefikile ekhaya ngekhisimusi.
UMnumnzana Sibanda uthi okubephula inhlizipho yikuthi bathathelwa ukudla okuqalathekileyo okufana lamafutha lesepa, kantike yizo izinto eziqakatheke kakhulu ezihlotsheni zazo.
UNkosikazi Dube uthi okwenza isimo singalawuleki yikuthi inengi leziphathamandla bachitha isikhathi bezingela imali yesifumbathiso ebantwini kusuka emngceleni uze uyefika koBulawayo.
“… Amapholisa eZimbabwe afuna imali, ahamba edizisa indlela yonke.”
Loba kunjalo, uSibanda ukhuthaza abatshayeli ababanjelelwe emngceleni lasendleleni ukuthi babekezele, bengabi lodlakela kantike lendleni bengagijimi bedlulise amalawulo.
Abanyeke bakhala ngokuthi ngemva kokuhlolwa kwempahla zabo emngceleni, zibuye zihambe zisehliswa futhi endleni kudingwa lezo ezingavezwanga emngceleni okuyinto abathi yenza kuthathe amalanga ukuthi umuntu ayefika ekhaya.