amalinks wokungena

Breaking News

Ilizwe leSouth Africa Lifuna Ukuvimba Abantu Bokuza Ukuthi Bangavuli Amabhizimusi Amancane


Bazakwenzani abalungisa inzipho zabantu bangaliswa ukuba lamabhizimusi kwele South Africa.
Bazakwenzani abalungisa inzipho zabantu bangaliswa ukuba lamabhizimusi kwele South Africa.

Sebebhekane lolunye uhlupho abeZimbabwe asebehlala kwele South Africa ngemva kokuba uhulumende walelolizwe eveze umcabango wokufuna ukunqabela abakwamanye amazwe ukusungula amabhizimusi amancane anjengokuthengisa emigwaqweni, ukugela inwele, amavinkili amancane amatuckshop lamanye.

Isimemezelo sikahulumende lesi sesitshiye inengi lithithibele. Kodwa-ke umphathintambo wogatsha olubona ngezentuthuko yamabhizimusi amancane uNkosikazi Khumbudzo Ntshavheni, uthi leli linyathelo eliqakathekileyo ekulungiseni ukulwisana kwezizalwane zakweleSouth Africa lezakwamanye amazwe kubangwa amathuba okuziphilisa.

Kuconjwa inzipho kubhizimusi yomuntu wokuza ohlala eGoli ...
Kuconjwa inzipho kubhizimusi yomuntu wokuza ohlala eGoli ...

“Umthetho esiwufunayo ngozakwenqabela abakwamanye amazwe ukwenza amabhizimusi amancane esifuna enziwe yizizalwane zakwele South Africa kuphela. Sizacela idale labaphathintambo ukuthi liwabeke obala la mabhizimusi njengalokhu okwenziwa ngamazwe amanengi.”

UNkosikazi Ntshavheni uthi kuzasungulwa ugwalo lokubhalisa bonke abalamabhizimusi amancane, kucaciswa ukuthi bangobani, babuyaphi njalo benza bhizimusi nhloboni. Le yinto athi izasiza kakhulu nxa umthetho wabolo ususebenza.

Isizalwane seZimbabwe uNkosazana Samantha Dube wathi ngokuswela umsebenzi kweleSouth Africa wafundela ezokulungisa inzipho kanye lenwele. Okwamanje ulebhizimusi lakhe elincane lapho afundisa khona abanye ukwenza imisebenzi efanayo. Yenake uthi okufuna ukwenziwa nguhulumende lokhu yikumbulala lezihlobo zakhe zonke eziphila ngemali yebhizimusi lakhe leli elincane.

“Kuzatsho ukuthi abafowethu labo dadewethu engibabhekayo, abafundayo labangasafundiyo, sekuzamele bengasakutholi ukudla bengasaqhubeki esikolweni. Ubabami lomamami labo engibabhekayo ekhaya, sengizahamba lami ngiyofika ngibe ngumthwalo kibo. Sonke sesizohlupheka. Abantwana laba abakade sebethole ithemba ngami labo sebesala bengaselalo ithemba.”

Enzikini yedolobho leGoli lemalokitshini abalisa iHilbrow, Berea leYeoville kugcwele phamu abeZimbabwe abathengisa imibhida, impahla zokugqoka, abagela inwele lokulungisa ezabomama, kanye labapheka ukudla emakhitshini amancane.

Bacomba inzipho kubhizimusi lomuntu wokuza ...
Bacomba inzipho kubhizimusi lomuntu wokuza ...

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZim Imbokodo, elwela amalungelo abomama labantwana unkosazana Victress Mathuthu, uthi bethuswe kakhulu yisimemezelo sikahulumende lesi ikakhulu nxa kukhangelwa ukuthi imisebenzi kayikho lokuthi amabhizimusi amancanela yiwo omama abanengi beZimbabwe labakwamanye amazwe abaziphilisa ngayo.

“Thina njengenhlangano sigquqguzela kakhulu ukuthi omama bafunde ukuzimela, bafunde ukuzenzela amabhizimusi beqale kuwonalawa amabhizimusi amancane. Amabhizimusi njengokuthi bathunge, bathengise, benzeni. Nxa bengasavunyelwa ukwenza lokhu kutsho ukuthi lemizamo yethu yokubagqugquzela ukuthi abaqale amabhizimusi amancane lapha eSouth Africa ayingeke isasebenza izakuba yize. Izophelela emoyeni.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe in South Africa, layo elwela amalungelo ezizalwane zeZimbabwe, uMnu. Ngqabutho Mabhena, uthi bafuna uhulumende abaphe ithuba lokwethula imibono yabo ekubunjweni kwalo umthetho ngoba kabakuzwisisi ukuthi uhulumende uzawehlukanisa ngazizatho bani amabhizimusila phakathi kwabantu bokuza labakweleSouth Africa.

“Ikakhulu indawo zokudla, bayabe bevula lapho okuhlala khona izizalwane zaseZimbabwe ezilokudla okuthize ezikudlayo. Endaweni zamasalon, umuntu ophakathi kwesalon asiboni thina kuyinkinga ukuthi umuntu wangaphandle asebenze esalon kumbe abe lebhizimusi eliyisalon.”

Umthetho okhona khathesi kwezokusungulwa kwamabhizimusi kweleSouth Africa wethula imali okufanele abakwamanye amazwe baze layo elizweni nxa bezofuna ukusungula amabhizimusi. Limali edlula inkulungwane ezingamakhulu amabili lengxenye amarandi, ibhekiswe kumabhizimusi amakhulu hatshi amancane. Lumthetho kawutsho lutho ngalaba abavele sebeselizweni, abaqhuba amabhizimusi amancane, agoqela amavinkili athengisa ukudla emalokitshini.

Lokhuke yikho uhulumende athi ufuna kulungiswe yilo umthetho okungakaziwa ukuthi uzavuthwa nini, uqale ukusebenza nini.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:02 0:00


XS
SM
MD
LG