amalinks wokungena

Breaking News

South Africa IRR: Abokuza Badlala Indima Enkulu Ekuthuthukiseni Inotho Yelizwe


Abantu beshengisela besola ukuhlaselwa kwabokuza kwele South Africa
Abantu beshengisela besola ukuhlaselwa kwabokuza kwele South Africa

Umbiko owethulwe yinhlanganiso ye South African Race Relations (IRR) uveza ukuba kunengi okungafundwa yizizalwane zakwele South Africa kwabakwamanye amazwe ikakhulu ulwazi lokuzicandela imisebenzi, ukusebenza nzima lokusungula amabhizimusi.

Esethula lumbiko kwabezindaba eJohannesburg, umcwaningi enhlanganisweni ye IRR umnumnzana Rian Malan, uthe ucwaningo lwabo lukhombisa ukuthi abakwamanye amazwe beyenelisa ukuthuthukisa impilo zabo kweleSouth Africa phansi kwesimo esehlula izizalwane zakulelo lizwe.

Abakwamanye amazwe bafika kuleli lizwe, bengelamvumo yokuba lapha, bengelazincwadi ezisemthethweni, kukanti bahluphekile okokuthi akwenzeki ukuthi babuyele emazweni abo. Loba kunjalo sebezidalele amathuba okuziphilisa okokuthi balutshwana kakhulu abakwamanye amazwe abangasebenziyo nxa kuqathaniswa lezizalwane zakweleSouth Africa. Konke lokhu bakwenza ngokusebenza nzima lo ukuthengisa impahla ngentengo ephansi.

Umbikole utshengisa ukuthi inengi labakwamanye amazwe nxa befika kweleSouth Africa ikakhulu abavela eSomalia, Ethiopia, Pakistan le Bangladesh, basungula amabhizimusi amancane ikakhulu izitodlwana ezithengisa ukudla ezindlini. Kutholakele ukuthi inengi lalezi zitodlwana ezisemalokitshini zilawulwa ngabakwamanye amazwe. Lokhu sekulethe inzuzo kuzizalwane zakwele South Africa njengoba inengi lalezi zitolo zithengisa ngentengo ephansi kukanti abanini bazo babhadala imithetho kubanini bezindlu lezi.

Embikweni lo kuvela njalo ukuthi inengi lezizalwane zeZimbabwe ligcwele endaweni ezithengisa ukudla, ezokwakha, ezabomantshingelani lezinye eziholisa imali ephansi. Loba kunjalo kubikwa besenelisa ukuphila impilo engcono kakhulu ngalelo holo elingafunwa yizizalwane zakwele South Africa.

Ingcitshi kule inhlanganiso umnumnzana Kerwin Lebone, uthi kunengi okungafundwa ngabakweleSouth Africa kundlela abakwamanye amazwe abaziphandela ngayo.

Umnumnzana Lebone uthi bakhona abafundileyo abakwamanye amazwe asebevule amabhizimusi amakhulu aseqatshe izinkulungwane zezizalwane zakwele South Africa. Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Strive Masiyiwa, ulama ofisi amakhulu enkampani yakhe ye eConet kweleSouth Africa.

Iphephandaba le Mail&Guardian elihlonitshwa kakhulu kweleSouth Africa ngelika Trevor Ncube waseZimbabwe.

Leyinto umnumnzana Lebone othi ikhombisa sobala ukuthi kakusilo qiniso ukuthi bonke abadabuka kwamanye amazwe kakulanto abayiletha elizweni ngaphandle kobugebengu lokuthatha imisebenzi yeZizalwane zakweleSouth Africa.

Ngo 2008, 2015 lalonyaka kuqhamuke udlalkela lokuhlaselwa kwabakwamanye amazwe kweleSouth Africa besetheswa umlandu wokuntshontsha imisebenzi, lokudala amacala.

Kodwa lumbiko uthi ubufakazi obukhona yikuthi inengi labakwamanye amazwe badala eyabo imisebenzi, egcina isiqatsha labakweleSouth Africa.

Lumbiko ukhuthaza uhulumende ukuthi adinge indlela ezakwenza ukuthi izizalwane zakweleSouth Africa zifunde kwabakwamanye amazwe laba indlela ezingcono zokuthuthukisa impilo zazo hatshi ukuhlala zithembele ukuphathiswa nguhulumende.

XS
SM
MD
LG