amalinks wokungena

Breaking News

U-Mnangagwa Ulaya Ukuvulwa Kwamabhanga Kathathu Ngeviki Ukuze Abantu Bathole Imali


Umongameli Emmerson Mnangagwa uselaye abakumsebenzi wokutholisa uzulu imali abayithunyelwa ivela kwamanye amazwe, abama Money Transfer, ukuthi bavule kusukela ngoLwesithathu, ukwenzela ukusiza labo abaphila ngemali abazithunyelwa yizihlobo labangane ezisemazweni.

Abakulumsebenzi bebevalile kanye lamabhanga belandela iziqondiso zikahulumende ezalisa abantu ukuhamba hamba behlale ezindlini okwamaviki amathathu, olweLockdown njengendlela yokuvimba ukuthelelanwa kwegcikwane leCoronavirus.

Engcwadini yakhe uMnangagwa ayibhalele abebhanga elikhulu le Reserve Bank of Zimbabwe – RBZ uthi ukubone kufanele ukuba avumele abaloluhlangothi baqhubeke ngomsebenzi.

Lokhu kwamukelwe ngenjabulo ngabanengi. Umnumzana Effie Ncube wenhlanganiso yelungelo labathengi eyeNational Consumer Rights Association – NACORA uthi kuqakathekile ukusebenza kwama Money Tranfer Agencies.

“Ukuvulwa kwamaMoney Tranfer Agencies anjengabo Western Union kuyinto eqakatheke kakhulu ngoba kuzokwenza ukuthi abantu laba abaphila ngemali yokuthunyelwa ngabazukulu labantwababo laboyise labonina labafowabo abangaphandle kwelizwe, bakwazi ukuphila.

Bebengasela ndlela yokuphila vele kanti ke kakwanelanga ukuthi kuvulwe kuphela wonalwo maMoney Transfer Agencies, kumele kuvulwe lamabank wonke.

Abantu abanengi kabekho ku mobile banking, inengi labantu baphila ngokuthi bangene ebank badonse imali. Uhulumende kumele avule wonke amabank, ngaphandle kwalokho abantu bazahlala phakathi kosisi olukhulu kakhulu ”.

Esinye isiphathamandla enhlanganisweni ye Bankers’ Association of Zimbabwe (BAZ) umnumzana Webster Rusere uthi kulinyathelo elincomekayo elithethwe nguhulumende.

“Lokhu kuzokwenza imali yakwamanye amazwe ingene kuleli. Lizakhumbula ukuba le kuyiyona indlela enkulu engenisa imali elizweni. Lizokhumbula njalo ukuba siphuzile ukuqala ukuthengiswa kwegwayi kusitsho ukuba izokube isilela leyo mali yakwamanye amazwe engena kuleli. Sizathola njalo ukuba minengi imigoqo kudaba lokuthi kuyini okubunyelwayo ukungena elizweni lokuphumayo elizweni nxa sikhangela kwezokuthengiselana labakwamanye amazwe ”.

Unobhala jikelele webandla leLabour Economists & Afrikan Democrats, unkosazana Varaidzo Phiri uthi labo bayalijabulela leli nyathelo.

“Abantu abanengi elizweni, abasebenzi baphila ngemali ezivela phandle kwelizwe ikakhulu ogogo labokhulu abagcina abazukulu, abazali besebenza ngaphandle.

Isikhalazo sethu ngesokuthi imali zethu kazisela leyo Rate uqobo, lamuhla yile, kusasa yileya.

Lokho kuzobangela ukuthi abantu abadala bentshontshelwe izimali ngoba bayabe bengayazi leyo rate eyabe ikhona ngelanga lelo .

Nxa sekuthe kwavula lezindawo zemali, sesicela isiphatho emapholiseni lasemasotsheni kuma road blocks ngoba sizobe singelawo lawo mapass abawafunayo ”.

Unobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi eyeZimbabwe Congress of Trade Unions – ZCTU, umnumzana Japhet MOYO uxwayisa ukuzilondolozwa kweziqondiso zikahulumende zokuvimba ukusabalala kwegciwane lecoronavirus ngesikhathi abantu bethola lolusizo.

“Sikhangelele ukuthi abantu bencediswe bengaze benza abuse ke i facility le ngokubona ke sebebuthene njengesikubonayo emashops amanengi abantu ngesikhathi bedinga ke ukudla. Akubonakale ukuthi abantu bayakwanisa ukuyayithola limali ezincede kodwa ngesikhathi esifananayo sinanzelele ke ukuthi ayisiyo ndawo ke engenza ke ingciwane leli limemetheke ”.

Kodwa umgcinisihlalo enhlanganisweni emela izakhamizi edolobheni leGwanda ye Gwanda Residents Associatio mnumzana Bekezela Maduna Fuzwayo uyalisola leli nyathelo.

“I think they have opened it up ukuthi olemali outside the country bayiyekele ingene ukwenzela ukuthi bathole le foregn currency lokuncedisa abantu ukuthi bebone ukuthi belatshwa njani ngoba on it’s own vele akusoze kusebenze ukuthi i government ikwenze. And i Bond Note, awu ngeke uthi uyelapha i coronavirus. That foregn currency is needed urgently elizweni, I’m sure ibivele isishota because of i lockdown yona leyi, it’s a move vele kade bemele beyiyenze, bekungela ngenye indlela kade bezekwenza ngayo ”.

Kwasekelwa ngumnumzana Victor Tavengwa isakhamuzi semzini weBudiriro othi okwenziwa nguhulumende akulani lokusiza uzulu.

“Kanti eyabantu abangelazihlobo emazweni benzani?. Engikubonayo yikuthi sekungathi siyilizwe elabantu ababili, abangabayanga njengathi ukuthi thina vele leyemazweni kasiyazi, kasilazihlobo ezikhonale.

Kuthi ilizwe elilabantu abalezihlobo eziphandle, abalemali ezaphandle, umongameli ngumongameli womuntu wonke kasiye mongameli walabo abalezimali kuphela ”.

Kodwa uMongameli Mnangagwa uthi uthethe lelinyathelo ngemva kokunanzelela ukuba inengi labantu liphila ngemali yosizo abayitholiswa yizihlobo ezikwamanye amazwe.

XS
SM
MD
LG