Uhulumende wesabelo seGauteng usefunge wagomela ethi izizalwane zakwamanye amazwe ezilwisane lamapholisa edolobheni leJohannesburg ngolweSine zizawukhomba olotshwala.
Lesisenzo sokuhlaselwa kwamapholisa ngamatshe, imbodlela lamabhomba ephethulo sesitshiye uhulumende weGauteng, amapholisa lezizalwane zakweleSouth Africa bezonde beganunwano. Abakwamanye amazwe laba abebefika amakhulu amathathu, bahlasele amapholisa ngesikhathi engena ezitolo lemisikeni yabo edinga impahla ezenziwe ngokungekho emthethweni zangena elizweni ngudlu.
Umkhokheli kahulumende weGauteng umnumnzana David Makhura, uthi lisazogcwala umoya ibhatshi ngesikhathi abezomthetho sebebuyela ukuyadinga lezimpahla.
Isikhulumeli sikamnumnzana Makhura umnumnzana Vuyo Mhaga, uchaze isenzo sabakwamanye amazwe lesi njengokuhlasela uhulumende ngokwakhe.
“Sifuna ukuthatha lesisenzo njengobugangi. Siyazi ukuthi banengi abakwamanye amazwe abenza lumsebenzi wokuthengisa ngokusemthethweni. Sifuna ukukhipha izigangi phakathi kwabo.”
Le yinto esitshiye inhlanganiso ezimela abakwamanye amazwe kweleSouth Africa lazo zikhathazekile. Umgcinisihlalo weZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi abavumelani lokuhlaselwa kwamapholisa loba phansi kwasiphi isimo.
“Siyagxeka udlame olwenzakale izolo edolobheni lasegoli. Amapholisa labahlali ikakhulu abavela kwamanye amazwe kumele basebenzisane nxa kulobugebengu hayikhona ukuthi abantu batshaye imota zamapholisa ngamatshe, siyakugxeka kakhulu lokho.”
Ngakwelinye icele umgcinisihlalo wenhlanganiso ye African Diaspora Forum, umnumnzana Vusumuzi Sibanda uthi bakhathazekile ngemibiko yokuthi amapholisa angene ezitolo zabokuza laba engelancwadi kamatshi ebapha lelo lungelo, langemibiko yokuthi yiwo eqale ukudubula ngenhlamvu ezizwisa ubuhlungu okuyinto ebangele udlakela.
Kodwake laye uyasisola isenzo sokuhlaselwa kwamapholisa, “Kuyinto esingayijabuleliyo ukuthi sithole abantu sebexabana lamapoyisa. Siyakhuthaza abantu bonke bokuza kwelaseSouth Africa ukuthi bahlale njalo besenza konke abakwenzayo ngendlela esemthethweni kungabi lokuxabana.”
Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Tshabalala uthi bayakhathazeka ngendlela amapholisa aphatha ngayo abakwamanye amazwe mihla yonke kweleSouth Africa, “As long ungumuntu wangaphandlenje bayakubopha, kuthiwa kuzabonakala phambili.
“Ayikhonhle lento yingakho minga ngibona ukuthi kuyikuhlukumeza amalungelo abantu ngoba kungabantu bangaphandle. Uthole ukuthi umuntu ubotshwanje uyakhahlamezwa ulawo amaphepha akhe uwatshiyile endlini yakhe. Abukho ubulungiswa endabeni yakhona.”
Kusenjalo amapholisa ayaphika imbiko ethi ehlulwe ngabantubokuza laba yikho ebalekile kodwa wona athi asuke kuleyo ndawo ngoba engafuni kucine kusiba khona ofayo.