amalinks wokungena

Breaking News

IZimbabwe Isungula Uhlelo Lokupha Imithi yeBilharzia


Uhulumende umanyana lenhlanganiso ezikumanyano wamazwe omhlaba i-United Nations, eziphatheke kwezempilakahle, uzaqhuba uhlelo oluzathatha iviki eyodwa eZimbabwe, lokunika abantwana imithi olwe Second Nationwide Annual Mass Drug Administration, emaphandleni, emadolobheni amakhulu lamancane, abalisa i Harare, Bulawayo kanye leChitungwiza.

Loluhlelo lujonge ukuvimba ukumemetheka kwemikhuhlane ebalisa owe ntontisa i-bilharzia kanye lowesihudo esihlangene lezibungu-I intestinal worms.

Loluhlelo luzabe luqondiswe ebantwaneni abedlula izigidi ezine abaleminyaka esukela kumnyaka kusiya kwelitshumi lanhlanu, abasezikoleni lalabo abangekho ezikolweni laseziqintini zonke zelizwe.

Imikhuhlane yebilaharzia lowesihudo sama worms abezempilakahle bathi ngeminye yemikhuhlane eysitshiyagalombili esikhohlakele okubalisa owamalepero-Leprosy, Ubuphofu- Blinding Trachoma, owokulala sikhathi sonke -sleeping sickness, owokuvuvuka inyawo-Elemphantiasis, Plague, owobhova -Rabbies kanye lowe Anthrax.

Ubunzima obuphathelene lalemikhuhlane bubikwa buyibo osebubangele ukuqonga kodubo kobuyanga kwezinye iziqinti njengoba ibangela ukubuyela muva kwempilakahle yabantwana kuphazamisa indlela abadala abasebenza ngayo.

Ngakho uhulumende uthi injongo yaloluhlelo lwe National MDA kuyikuyiqeda kokuphela limikhuhlane okubalisa olwebilharzia kanye le Interstinal worms kuzo zonke izigaba lapho lubhahe khona.

Loluhlelo oluphawulwa okusemthethweni ngoMvulo mhlaka 28 Mfumfu luzadonsa kuze kuyefika umhla ka 02 Lwezi.

Umsekeli kamphathintambo wezempilakahle uDr Paul Chimedza uveze ukuba limikhuhlane yomibili le ingasanakekelwa kangako elizweni ngezizatho ezimbalwa okubalisa ukusilela kwemali.

Oze emele ummeli we World Health Organisation kuleli kulomhlangano lentathelizindaba owenzelwe emahofisini ogatsha lwezempilakahle e Harare lamuhla,UDr Lincoln Charimari,uveze ukuba kuqakathekile ukwenqabela ukuqhela kwalimikhuhlane ethelelanwayo okubalisa i bilharzias kanye le intestinal worms.

Kuthi unkosikazi Kuda Chimana oyingcwethi kwezokucebisa ngokudla okwakha umzimba enhlanganizweni ye UNICEF utshele umhlangano munye ukuba lokhe iqhela limikhuhlane emazweni angezansi kwezwekazi le Africa okubalisa eleZimbabwe.
Kuqakathekile ke ukuba yenqatshelwe limikhuhlane yomibili ngoba iyingozi enkulu ikakhulu ebantwaneni kutsho uChimana.

Abenhlanganiso ephathisa uzulu wemaphandleni ngokumtholisa ukudla ikakhulu ebantwaneni abe World Vision International bona bebemelwe ngunkosikazi Chido Chitsamba.

U Chitsamba uveze ukuba bakubone kuqakthekile ukuba baphathise ngemithi kanye lokuzatholisa ukudla ngesikhathi kuqhutshwa loluhlelo.

Uhulumende utshele intathelizindaba njalo ukuba abe UNICEF baphathise ngamaphilisi edlula kancane izigidi eziyisitshiyagalombili-8,2 Million tablets ohlobo lwe Praziquantel le Albendazole kuthi abe WHO bona baphathise ngamaphilisi izigidi ezintathu lengxenye- 3,5 million tablets
ohlobo lwe Praziquantel.

Uhlelo lolu lubikwa luzaphawulwa okusemthethweni emkhosini ozakwenzelwa e Tsungubvi Primary School esiqintini se Mazowe esigabeni se Mashonaland West.

Uhulumende weZimbabwe usungule uhlelo lweminyaka emihlanu lokulwisana lokuqedwa kwalemikhuhlane, kusukela nyakenye kusiya ku 2016 ngemva kokuba sekubonakele ukuba lokhe iludubo limikhuhlane elizweni.

Umhlangano walamuhla wokwazisa ngaloluhlelo ungenwe ngabameli bogatsha lwezempilakahle, olwezemfundo ye Primary leSecondary,i WHO, i-UNICEF, i - World Vision International kanye leye World Education/Bantwana.
XS
SM
MD
LG