amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende Uphawula Iziqondiso Zohlelo lweZimbabwe School Health Policy


Abantwana besikolo besabelwa ukudla
Abantwana besikolo besabelwa ukudla

Lokhu kuvezwe emkhosini wokwethula loluhlelo owenzelwe esikolweni ese Blakiston Primary School, e Harare, ngokusebenzisana kwengatsha ezemfundo ye Primary leye Secondary lumanyene lolwezempilakahle wangenwa yiziphathamandla ezivele kungatsha zombili.

Omunye wabekade bengabahlonitshwa umphathintambo wezempilakahle u Dr David Parirenyatwa utshele intathelizindaba ukuba ukuphawulwa kwaloluhlelo kuzosiza ekuthini ingatsha zombili zisebenzisane.

Lwalungaqoqekanga loluhlelo ezinye izikolo zitholisa ezempilakahle kuthi ezinye zingakwenzi lokho ezinye zona zingazihluphi zingenzi lutho vele. Abogatsha lwezemfundo ye Primary le Secondary kuzokuba yibo abakhokhela kuloluhlelo olukubeka sobala ukuthi kuyini okwenziwayo. Kungaba yikutholisa ikilinika kumbe ukuqhuba inhlelo zokutholisa abantwana ukudla okwakha imizimba kumbe sisekelane kwezokuqhutshwa kwemidlalo eqinisa imizimba. Konke lokhu sokuzofezeka ngoba selukhona loluhlelo.

Omunye njalo obengumhlonitshwa kiwo engumphathintambo wezemfundo ye Primary le Secondary u Dr Proffessor Paul Mavhima ulandisa ngokubangele ukuphuza kokulungiswa kwalezi ziqondiso eze Zimbabwe School Health Policy.

Athethe isikhathi eside amalungiselelo aloluhlelo ngoba sesifuna ukuphuma lento enhle. Senza inhlolisiso ukubona ukuthi amazwe angomakhelwane abalisa ele South Africa,bakwenza kanjani. Sesibone ukuba sesikulungele manje ukuba siluqhube kuleli loluhlelo kungakho siluphawula lamuhla.

Umqondisi wohlangothi olubona ngendaba zenhlalakahle yenqondo yabantwana lemfundo yabantwana abaphila lobugoga olwe Learner Welfare, psychological services and special needs education unkosikazi Wadzanai Nyanhungo uchasisa ngalezi zinqondiso.

Sesizohlala phansi sibone ukuthi esingakwenza ukwenqabela imikhuhlane ebantwaneni yikuyini. Esingakwenza ukuthi abantwana bazigcine kahle,abantwana babe lengqondo ezihlelezi kahle,singabi lendaba zabantwana abazibophelayo,abantwana abanatha okudakayo,siyabe sisenzani Sisonke. Siyabe vele sifundisana ukuthi lapho okufundela khona abantwana kuhlambulukile yini singenqabela imikhuhlane yohudo leminye imikhuhlane etshengisa ukuthi kuyabe kulengcekeza ebantwini.

Ulandisa njalo ngokunye okuyabe kusenziwa ukulondoloza impilakahle yabantwana ezikolweni.

Lamuhla sithakazelela kakhulu ukuthi sekuzokuba lemali eyabe ivele imelele khonokho kuphela ayisiyo nto yokuthi singapho nguthi singathola sense okunye nxa kungela mali akwenziwa lutho.Sesisithi umnyaka munye lamunye sihlala phansi sisithi yikuyini esingakwenza ukuthi abantwana bethu bafunda beqinile babe ngabantu abazosebenzea ilizwe beqinile labo bengamotshi isikhathi lemali begula bebulawa yimikhuhlane engqabelekayo.

Iziphathamandla kungatsha zombili zithi lanxa bezikhona inhlelo ebezilandelwa ukulondoloza impilakahle yabantwana ezikolweni, belungahlelekanga ngendlela evumela ukusebenzisana kwengatsha zombili.
Zithi lanxa lezi ziqondiso ziphuzile ukulungisiswa, kulinyathelo elincomekayo ukuba sezikhona njalo luzosiza kwezokuqhuba inhlelo zezempilakahle eziqondiswe ebantwaneni besikolo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:04 0:00
XS
SM
MD
LG