amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende weSouth Africa Uthi Abantu Bokuza Abatshaye Amapholisa Bangamalwecatsha


Umphathintambo wezamabhizimusi amancane kwele South Africa, uNkosikazi Khumbudzo Ntshavheni, usechaze abakwamanye amazwe abathengisa impahla eJohannesburg abatshaye amapholisa ngeviki ephelileyo njengamalwecatsha.

Ekhuluma labezindaba ngemva kokwethekelela izitolo zabakwamanye amazwe enzikini yeJohannesburg, uNkosikazi Ntshavheni uthe ukuhlaselwa kwamapholisa yimisebenzi yabomalwecatsha okuyinto uhulumende angasoke avume yenzeke futhi.

“Nxa usilwa lamapholisa ulwa lohulumende. Sikubiza sithi yini ukulwisa uhulumende? Ukulwisa uhulumende yimisebenzi yamalwecatsha. Akufuzanga sizisole ngokutsho njalo. Lakhona sisebenzise ibala elingcono kakhulu bekufuze sisebenzise amagama aqatha.”

UNtshavheni uthi ugatsha lwakhe seluphakathi kokufuqa ukuthi idale labaphathintambo lethule umthetho ozakwenqabela abakwamanye amazwe ukuqhuba amabhizimusi athize. Uthi bafuna lawo mabhizimusi enziwe yizizalwane zakweleSouth Africa kuphela.

UNkosikazi Ntshavheni uthi uzibonele ngawakhe impahla ezenziwe ngokungekho emthethweni zangeniswa elizweni ngudlu. Uthi uthole njalo ukuthi amabhizimusi abakwamanye amazwe lawa amancane aqatshe izizalwane zakwamanye amazwe hatshi ezakwele South Africa.

Usefunake ukuthi bonke abakwamanye amazwe abaqhuba amabhizimusila babhalise ukuze kwenqatshelwe ukusebenza kwalabo abangelamvumo yokuqhuba amabhizimusi loba ukuba selizweni.

“Asitsho ukuthi abakwamanye amazwe bengaqhubi amabhizimusi kweleSouth Africa kodwa sithi kufanele kubelamabhizimusi amancane enziwa yizizalwane zakweleSouth Africa kuphela. Amabhizimusi amancane ayinsika yenotho njalo yiwo adalela abantu bethu imisebenzi kodwa inengi labasebenza kuwo akusizo zizalwane zakweleSouth Africa.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeAfrican Diaspora Forum, uMnu. Vusumuzi Sibanda, uthi inkulumo kamphathintambole iyingozi enkulu kakhulu.

“Leyo nkulumo leyo iyilona uhlobo lwenkulumo ebhebhethekisa ukulwiswa kwabantu bokuza lapha eSouth Africa ngoba iyenza kubukeke sengathi abantu laba abasebenza kumabhizimusi amancane ngabantu abalapha elizweni ngokungekho emthethweni kanti njalo abalamabhizimusi angekho emthethweni kanti akulona iqiniso lelo. Kubalulekile ukuthi ikhuzwe ukuze singazitholi abantu bokuza sebelwiswa yizizalwane zalapha eSouth Africa.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, uMnu. Ngqabutho Mabhena, uthi kuyingozi ukuthi kuhle kuthiwe ngabakwamanye amazwe abatshaye amapholisa kungakabi lobufakazi.

“Edolobheni lasegoli ikakhulu kuleyo ndawo la okwenzakele khona kulamacameras. Thina esikutshoyo yikuthi amapholisa kumele ahlolisise kahle lawo macameras. Abambe labo abenze lokhu loba labo bantu yizizalwane zeSouth Africa loba yizizalwane ezibuya kwamanye amazwe ngoba lokhu yibugebengu.”

Uhulumende weSouth Africa usanda kwethula umbiko ngalokhu kuhlasela esithi kuphazamisa ukuthula, ukuhlaliseka elizweni lokuzibusa kweSouth Africa. Kulandela lesi sehlakalo uhulumende uthi ugatsha lwezobudlelwano beSouth Africa lamanye amazwe luzathintana labameli bamanye amazwe ukuze bakhuthaze izizalwane zabo ukuthi zihloniphe umthetho wakweleSouth Africa.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:34 0:00

XS
SM
MD
LG