amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende Wethesa Abasakhulayo Umlandu Wokuba Ngamavila


Uhulumende wethesa umlandu abasakhulayo ikakhulu abesifazana elizweni wokuba ngamavila, ethi ngabantu abangafuni ukuzisebenzela, bephatheka kuphela emisebenzini yobugwelegwele ebatholisa imali ngesiphangiphangi. Kodwa abatsha bona bayakulandula lokho bethi kababuzwa phezu kwendingeko zabo nxa uhulumende ehlela inhlelo zakhe zokuthuthukisa umnotho welizwe.

Ngeviki edluleyo, umphathintambo wogatsha lwezokwethekelelana, umnumzana Walter Muzembi, utshele intathelizindaba ukuba udubo oluselizweni yikuba abatsha bengamavila angafuni ukuzisebenzela, efuna ukuthola imali ethe xaxa ngendlela ezingalunganga.

Wanikeza isibonelo uMzembi sabakumsebenzi wokuthengisa impahla yabomakhalekhukhwini endaweni ye Zimex Mall edolobheni leHarare, ethi ngabantu abangafuni kuzisebenzela befuna khona ukube lokhe bebhoda ledolobha beqila abantu.

Umnumzana Alison Darikayi ungubaba osesemutsha okhala ngalenkulumo kaMzembi ethi ingaqondanga ngoba yena labanye abentanga yakhe kunje bephila ngokuzenzela ukuziphilisa ngoba kungekho ngenye indlela lemisebenzi ingabonakali.

Abasifazana abatsha bangene umhlangano wemfundiso ngeviki edluleyo, wokubonisana phezu kokungenziwa ukuthuthukisa impilo zabo ukuze baphatheke labo kundaba zemisebenzi yokuthuthukisa inotho yelizwe.

Abesifazana abatsha laba bathi bacunulwa yinkulumo ka Muzembi bethi ifana leyomphathintambo wogatsha lwabatsha umnumzana Francis Nhema ayethule emhlanganweni lo.

UNhema utshele umhlangano wabesifazana abatsha lo ukuba bakusimo abakiso ngoba bengamavila labo, bemotsha isikhathi besenza imisebenzi engabathuthukisiyo, bephatheka kunxoxo labanye kusetshenziswa indlela zakulezinsuku zokukhulumisana okunje nge face book le twitter okucina abanye babo kubafaka ezilingweni zokuba ngamabele endlela.

Unkosazana Thandiwe Khumalo ngowesifazana omutsha oleminyaka engamatshumi amathathu obekulomhlangano ngesikhathi lamazwi ekhulunywa nguNhema.

UMaKhumalo utshele intathelizindaba ukuba kayimphathanga kuhle linkulumo kaNhema ethi kusobala ukuba inkokheli elizweni zingazi okuthatha indawo empilweni zabatsha laba okubalisa abesifazana.

Uthi kunje yena ungomunye wabaphutshe izifundo zakhe ze Sociology, kweyinye ikholitshi yemfundo yaphezulu,iminyaka emine edluleyo kodwa umsebenzi kawuvuki.

Ucunulwa yilamazwi asekhulunywa ngezinye zenkokheli okufana lomphathintambo wezokwethekelelana umnumzana Walter Mzembi kanye loNhema kuveza umaKhumalo.

UmaKhumalo ubeka uhulumende, inkokheli ezigabeni okubalisa izinduna, inkokheli zokholo kanye labadala, umlandu wokukhuluma nje, kusolwa abatsha laba ikakhulu abesifazana, kungakhangelwa udaba lokuncindezelwa kwabo kucatshwa ngesiko lesintu.

Unkosazana Nyasha Ndladlara waseMutare laye ungumama osakhulayo okusimo sinye lanxa etholiswe imfundo yaphezulu.
U Ndladlara uthi olunye udubo uhulumende lezinye inkokheli angalukhangeliyo, yindlela abasifazane abakhuliswa ngayo, okubangela ukuba angafuna ukuphatheka kulokho akukhwabithayo kuthiwe yimisebenzi yabobaba.

Abesifazana abasakhulayo bakhuthaza inkokheli zikahulumende weZanu Pf ukuba agcwalise izithembiso azenze kuzulu ikakhulu kwabesifazana ikakhulu abatsha, ngoba beyiyona nsika yentuthuko yelizwe.
Impumela yokubalwa kwabantu eZimbabwe iveze ukuba ledlula isilinganiso sokungamatshumi amahlanu ekhulwini inani labesifazana elizweni, inengi labo kungabatsha njalo bengabathola imfundo yaphezulu.

Ingwethi zithi lanxa bebanengi abesifazana kulabo baba yibo ababhekane lenkinga ezinengi okubalisa ukuvinjwa ukwenza eminye yemisebenzi lanxa bewanelisa njalo bewukhwabitha, kuthiwa ngeyabobaba.

Lokhu kusuka kwengeze ubuyanga kwabesifazana ngoba benganelisi ukuzisebenzela ukunakekela imhuli zabo kutsho lezingcwethi.Lomumo kwezomnotho ususengezelela kundubo abesifazana ababhekane layo.
XS
SM
MD
LG