amalinks wokungena

Breaking News

Ukukhuphuka Kwentengo Yempahla eZimbabwe Kuthwalisa Nzima Abahlala eGoli


Omalayitsha bathi kubo yisikhathi sokwenza imali ...
Omalayitsha bathi kubo yisikhathi sokwenza imali ...

Omalayitsha abathwala impahla besuka kweleSouth Africa bathi bakhangelele ukuthi ibhizimusi labo likhule kulandela ukuqonga kwentengo yempahla eZimbabwe osekuzakwenza inengi labasebenza eSouth Africa baqale ukuthumela ukudla ekhaya.

Kodwa-ke abasebenza kweleSouth Africa bona bathi ukuqonga kwentengo yempahla lokhu sekusenza impilo yabo lezihlobo ezisekhaya ibenzima.

Abadala bathi ukuwa kwendoda yikuvuka kwenye. Lesi yisitsho abagiya ngaso oMalayitsha njengoba ukuqonga kwentengo yokudla phose ngokuphindwe kabili sekubadalele umsebenzi wokuthwala ukudla okuthunyelwa ekhaya yilabo abasebenza kweleSouth Africa.

Ikilogram yenyama eZimbabwe isibiza $7 (R109) kanti kwele South Africa iqala kubo R65. I-2 litres yamafutha okupheka isiyi $3.40 (R53) eZimbabwe kanti kweleSouth Africa iyi R30 kwezinye indawo. I-2kg yetshukela yona isibiza $2.25 (R37) eZimbabwe kanti kwele South Africa liyi R26.

Umalayitsha weZimbabwe odume ngelithi Sdobhinja, odabuka Fort Rickson eMakhandeni uthi zimbiwe nguLinda kubo.

“Ngisuka eJohannesburg ngisiya koBulawayo, ngisiya kuboNkayi. Abantu kulamalanga abasayi emakhaya ngendlela into esezikhuphuke ngakhona, sebethumela amagrocery nje kuphela. Thina njengabomalayitsha siyajabula uma kunje uma kuthunyelwa amagrocery kutsho ukuthi yibusiness kithi.”

Ukuzinza kwentengo yokudla eZimbabwe lokutholakala kwakho kuminyakana esanda kwedlula besekwenze kwaba lula ukuthi abasemazweni bathumele imali kuthi abasekhaya bazithengele ukudla. Le yinto ebisiyehlise ibhizimusi labomalayitsha eleyeme kakhulu akuhambiseni ukudla lokhu ekhaya kusuka ikakhulu kweleSouth Africa leBotswana.

Isizalwane seZimbabwe eJohannesburg uMnumnzana Mlungisi Tshabalala uthi ukuqonga kwentengo lokhu sekubatshiye lomthwalo omkhulu emahlombe abo.

“Njengoba ubona bayalodanje bayaphuma, abazali bethu emakhaya bazathola ukudla. Asiselandaba lezinto zabo ezitolo, ngaze bezikhuphule ngayiphi indlela, bezibize malini, bazathengiselana bona bodwa. Thina sizabe silokhu siqhubeka khonangale angithi bayala lediaspora vote? Sadlalisa imali zethu sisiyavota ekhaya.”

Abanye bathi kayisuye wonke umuntu osekhaya olesihlobo kweleSouth Africa. Lokhu kutsho ukuthi imadlana encane itholwa ngabasekhaya ngokuthengisa amatamatisi, imibhida leminye imisetshenzana yokuzibazela isihle iphelela ekudleni.

Abanye njalo bathi ukuthumela ukudla kusuka emazweni kubachithela isikhathi kanti njalo kuphela amalanga izihlobo zabo zilambile kungakafiki ukudla lokhu.

Kodwake uMnumnzana Mchasiseli Gwaza uthi alisekho elinye icebo ngaphandle kokuthenga bathumele.

“Wonke umuntu oseGoli manje usecabanga ukuthi impahla azithenge la azithumele ekhaya. Besesisenza okokuthi sithumele imali ekhaya bathengathenge ngoba besekungathi kuyathembisa ezinye izinto zikhona, kodwa ma sekuqala futhi kuvaleka kanje kutsho ukuthi sesiyaqhubeka futhi sithumela. Kutsho ukuthi yikukhuphuka kwebhizimisi kulezinsuku kubo malayitsha.”

Abasemazweni laba bathi uhluphonje yikuthi kukhona ukudla okubolayo okunjengenyama abangeke bakuthumele ekhaya kanti njalo okunye ukudla akuvunyelwa ukungena eZimbabwe okwenza becine bekubhadalela umthetho odlulise amalawulo.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:17 0:00

XS
SM
MD
LG