Udubo lokusilela kwemali emabhanga selufike kusibanga esesabekayo uzulu eselala phandle kwamabhanga.
Amanye amabhanga abikwa esefuna ukwehlisa njalo imali engathathwa ngelanga isuka kumadola alikhulu iye kumadola angamatshumi amahlanu.
Ingcwethi kwezomnotho welizwe zithi lokhu kungaba kubangelwa yimbiko yokuthi kusukela ekupheleni kwayonale inyanga sekuzasungulwa imali yohlobo lwama bond notes.
Uzulu kayifuni limali lanxa uhulumende esithi ngabe uyazi ukuthi imali le, ezabe ilesisindo sedola leMelika, izasetshenziswa njani ngabe uyayamukela.
NgoLwesibili kuhlelo lwethu lwezomnotho welizwe sixoxe losomabhizimusi, uMnu. Albert Mhlanga oqale ngokusipha umumo osukhona emabhanga kulezi insuku phambilini kokusungulwa kwemali yama bond notes.
"Umumo umi kubi lapha eZimbabwe mayelana ngokusilela kwemali ngoba besikhala sivunyelwa ukuthatha imali engange $100 ngelanga manje pho sokuthiwa izakwehla ibe yi $50 ke?
UMhlanga uthe emabhanga kugcwele abantu abazwisa usizi bemelele imali kodwa kusiyafika ntambama amabhanga evalwa bengayitholanga.
Uthe okubi kakhulu yikuthi uhulumende uhlala esithi kuzethulwa imali yama bond notes kodwa engasungulwa osekubangela ukuthi abantu bengasi imali yabo emabhanga.
"Lami nginje angisabhenki imali njalo akulamunutu ozangibamba ngamandla ukuthi ngise imali yami ebhanga," kutsho uMhlanga.